Äärmused kosmoses

Kõige kiiremini pöörlev objekt – neutrontähed pöörlevad oma sündimise järel  tavaliselt kiirusega 30-50 pööret/sekundis. Elu jooksul see kiirus väheneb, nii et miljonite aastate järel on see kiirus ainult üks pööre 5-10 sekundi jooksul. Praegune rekordiomanik on neutrontäht PSR J1748-2446ad Sagittariuse tähtkujus, mille pöörlemiskiirus on 716 pööret/sekundis.  Miljonite aastate järel rahuneb  ta maha ja tema pöörlemiskiirus ei ületa 500 pööret/sekundis. Sellised tähed kuuluvad kaksiksüsteemi, kus neutrontäht on paaris  tavalise tähega, tähtede kaugus on väike ja neutrontäht oma tugeva gravitatsiooniga tõmbab tavalise tähe väliskihid endale. Lisanduv aine paneb neutontähe kiiremini pöörlema.

Kõige kiiremini liikuv täht. Liikumise kiirusrekord on ka neutrontähtede käes. Kui supernoova plahvatus oleks sümmeetriline st aine paiskuks võrdselt igasse suunda, siis jääks täht paigale, kuid mingil põhjusel plahvatus ei ole sümmeetriline, st mõnesse suunda paiskub rohkem ainet ja suurema kiirusega. See aga tähendab, et paiskumine lööb tähe liikuma suure kiirusega vastassuunda.  Kõige kiiremini liikuv neutrontäht on PSR B2224+65, mis asub 6 000 valgusaasta kaugusel Cephei tähtkujus (Kefeuse).  Tema pöörlemiskiirus ei ole suur, ainult 1.5 pööret/sekundis, kuid sellest on tema liikumiskiirus 3.6 miljonit miili/tunnis. See on 4700 korda suurem kui heli kiirus Maa atmosfääris, 50 korda suurem kui Maa orbitaalne kiirus liikumisel ümber Päikese. Selline täht liigub vahemaa New Yorgi ja Los Angelese vahel 2.5 sekundiga ja Maa ning Kuu vahelise kauguse 4 minutiga.

Peaaegu valguse kiirusega liikuvad objektid.  Miljardid kosmilise kiirguse osakesed kukuvad Maa atmosfääri igas sekundis. Kosmiline kiirgus koosneb aatomite tuumadest, mis liiguvad kiirusega ~99% valguse kiirgusest, kuid Maa atmosfääris nad põrkuvad  jne. See osa jääb mulle segaseks, kuidas ikka nii saab.

Suurim struktuur.  Teadaolevalt suurim struktuur Universumis on 2003 aastal avastatud Sloani Suur Sein, mis koosneb galaktikatest ja tema ulatus on 1.4 miljardit valgusaastat ning taevasse vaadates ulatub läbi Hüdra, Sekstandi, Lõvi ja Neitsi tähtkuju. Seega peaaegu neljandik taevast.

Kõige kiiremini tiirlev planeet. Tähe HD 80606 ümber tiirleval planeedil HD 80606b    kulub ühe tiiru tegemiseks ümber ematähe 16 nädalat. Mitme Jupiteri suuruse planeedi orbiit on tugevasti välja venitatud,  kõige lähemas punktis on ta 13 korda lähemal oma emaplaneedile kui on planeet Merkuur Päikesest ja kiirus on siis 529000 miili/tunnis, st 150 miili/sekundis.

Kõige kaugem objekt on galaktikate parv Abell 426, mis asub Perseuse tähtkujus ja asub 250 miljoni valgusaasta kaugusel. 



logo

Juuli 2019
ETKNRLP
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31
Viimased uudised
astrobioloogia suvekool

Väikesatelliidid toovad kokku noored teadlased ja tippeksperdid

Täna algas Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi osalusel korraldatav astrobioloogia suvekool, mille fookuses on ESTCube’i-taolise...

suveakadeemia, teadusmaleva avamine 2018

Suveakadeemia täidab noorte suve põneva praktikaga 

Suvel võib observatooriumis kohata veelgi rohkem säravate silmadega noori kui tavaliselt: observatooriumi suveakadeemia toob kokku õ...