1650-1850

AASTA

ASTRONOOMIA

TEISED TEADUSED

KUNSTID

IGAPÄEVAELU

EESTI AJALUGU

1651 – 1700

1651 – itaalia astronoom Giovanni Riccolini  annab Kuu pinnal  paljudele  aladele  nimed, mida ka kaasajal kasutatakse.

1655 – hollandi astronoom Christiaan Huygens avastab Saturni suurima kaaslase, Titan’i.

1656 – sünnib Inglise astronoom

Edmund Halley (surn. 1742).

1656 – Christiaan Huygens vaatleb Saturni rõngast ja Saturni kuusid.

1659 – Christiaan  Huygens uurib Marsi pinnavorme.

1664 – Robert Hooke vaatleb ja kirjeldab Jupiteri “punast plekki”.

1664 – Rene Descartes tunnustab Koperniku heliotsentrilist maailmapilti.

1665 – Giovanni Cassini  määrab Jupiteri, Marsi  ja Veenuse pöörlemiskiirused.

1662 - Isac Newton lahutab prisma  abil päikese valguse värvilisteks koostisosadeks.

1666 – Isac Newton määrab Kuu orbiidi parameetrid.

1667 – Pariisis asutatakse Rahvusobservatoorium

1667 – J. Picard vaatleb tähtede positsioonide anomaaliaid, seda nähtust seletatakse hiljem abberatsiooniga.

1668 – Isac Newton ehitab  esimese peegelteleskoobi.

1671 – Giovanni Cassini  mõõdab Marsi kauguse ning defineerib päikese-süsteemi suuruse ja skaalad seal.

1672 – prantsuse teadlane Laurent Cassegrain leiutab  teleskoobi  peeglite erilise süsteemi, mis  kannab nüüd Cassegraini nime.

1672 – Cassini avastab Saturni suuruselt teise kaaslase Rhea.

1674 – Robert Hooke selgitab, et planeetide liikumisel peavad tsentrifugaaljõud ja grvitasioonijõud tasakaalus olema.

1675 – asutatakse Greenwich’i observatoorium.

1675 – taanlane Ole Rømer määrab valguse kiiruse.

1675 – Giovanni Cassini uurib Saturni rõngast ja leiab, et see koosneb paljudest erinevatest rõngastest  ning need omakorda koosnevad väikestest  aineosadest.

1679 – avati Bolongna observatoorium.

1682 - Edmond Halley uurib komeedi, mis hiljem kannab tema nime ning 1705. aastal ennustab komeedi  uuesti ilmumist 1758. aastal.

1687 – Newton avaldab gravitatsiooniseaduse.

1692 – R. Bentley küsib, miks tähed ei “lange kokku”  gravitatsioonijõu mõjul?

1651 – William Harvey tõestab, et iga organism tekib munast. Ex ovo omnia.

1656 – Christiaan Huygens valmistab pendelkella.

1657 – prantsuse matemaatik Pierre de Fermat defineerib optika põhiseadused.

1660 – iiri füüsik Robert Boyle avastab, et vaakumis heli ei levi.

1661 – Robert Boyle avaldab mateeria korpuskulaarsuse teooria.

1662 – Robert Boyle defineerib ideaalse gaasi  ruumala ja rõhu vahelise seaduspärasuse.

1663 – Blaise Pascal uurib rõhu isotroopsust.

1663 – Huygens, Wallase ja  Wren defineerivad elastsete põrgete seadused.

1662 – Robert Boyle sõnastab gaasi rõhu ja ruumala vahelise seose.

1644 – Itaalia teadlane Evangelista Toricelli ehitab esimese baromeetri.

1665 – Robert Hooke’i  mikroskoop anab 40-kordse suurenduse. Näeb taimerakke.

1665 – Isac Newton uurib uurib mehaanika ja  gravitatsiooni, massi ja jõu vahelisi seoseid.

1665 – Itaalia füüsik Francesco Grimaldi  avaldab valguse laineteooria.

1666 – Isac Newton alustab  oma  mehaanika seaduste defineerimist.

1669 – Saksa keemik Hennig Brand avastab fosfori.

1670 – Robert Boyle saab keemiliste reaktsioonide tulemusena  puhast vesinikku.

1672 – J. Richer tõestab, et pendli võnkesagedus  sõltub koha geograafilisest laiusest.

1675 – Antony Van Leeuwenhoek avastab mikroorganismid.

1680 – Gottfried Wilhelm Leibnitz esitab teooria Maa geoloogilisest arengust.

1680 – võetakse kasutusele kellad, millel on ka minutiosuti.

1678 – Christiaan Hygens esitab valguse laineteooria.

1676 – Robert Hooke defineerib elastsusseadused.

1676 – Edme Mariotte defineerib gaaside rõhu ja ruumi vahelise seaduse.

1678 – Christiaan Huygens uurib valguse lainelisi omadusi.

1679 – Christiaan  Huygens uurib valguse polarisatasiooni.

1681 – Moskvas luuakse  Teaduste Akadeemia.

1682 – Isac Newton avaldab oma raamatu “Loodusteaduse matemaatilised printsiibid” s.t. gravitatsiooniseaduse.

1684 – G. Leibnitz  defineerib  differentsiaalarvutuse põhimõisted.

1687 – Isac Newton  defineerib liikumise - ja gravitatsiooniseaduse(d).

1652 – Viinis ava-takse ooperiteater.

1656 – Londonis avatakse ooperi -teater.

1661 – algavad Versailles’i lossi ehitused Prantsusmaal.

1664 – Moliere  kirjutab näidendi “Tartuffe”.

1665 – Moliere kirjutab tragiko-möödia  “Don Juan”.

1675 – sünnib helilooja Antonio Lucio Vivaldi

1676 – Londonis avatakse British Museum.

1685 – sünnib saksa helilooja  Johann Sebastian Bach

1685 – sünnib Saksa-inglise helilooja Georg Friedrich Händel.

1685 – sünnib Itaalia helilooja Domenico Scarlatti.

1696 – Berliinis avatakse Kunstakademie.

1700 – moodustatakse Berliini Teaduste Akadeemia. Presidendiks saab Leibnitz.

 

 

 

1653 – Pariisi ilmuvad esimesed postkastid.

1666 – Londonis  suur tulekahju, milles  huk-kus 68 596 inimest.

1668 – lõpetatakse Oder-Spree kanali ehitus Saksamaal.

1669 – suur koolera puhang Hiinas.

1669 – sureb Rembrandt.

1671 – Venemaal

hukatakse Stenka Razin, Volgamaa pärisorjade ülestõusu juht.

1672 – sünnib tulevane tsaar Peeter I.

1675 – Pariis muutub Euroopa kultuuri pealinnaks, seal elab 0.5 milj. inimest.

1677 – Pariisis ilmub müügile uus maiustus – jäätis.

1679 – prantslane  L. Hannepin avastab Niagara kose.

1682 – sünnib tulevane Rootsi kuningas Karl XII.

1682 – Versailles loss saab Prantsuse Kuningakoja residentsiks.

1684 – Londoni tänavaid hakatakse öösel  valgustama.

1690 – Inglismaal elab ~5 miljonit inimest.

1696 – Peeter I saadab noori mehi Hollan-disse, Inglismaale ja Veneetsiasse laevaehitust õppima.

1698 – Venemaal

kehtestatakse habememaks

1671 – Eestis seadustatakse lõplikult pärisorjus.

1675 – Tallinnas alustab ilmumist ajaleht “Ordinari Freytags Post-Zeitung”.

1678 – algab Venemaa ja Rootsi vaheline sõda.

1682 – Tartu lähedale Piiskopimõisa asutatakse seminar eesti soost koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Kooli õpetajaks on Bengt Gottfried Forselius. Õpiajaks on kaks aastat, õpitakse lugemist,  arvutamist saksa keelt ja raamatuköitmist.

1687 – Eestis elab ~400 000 elanikku.

1687 – Pilistveres toimunud piiblikonverentsil vaieldakse eesti keele õige kirjaviisi üle.

1695 – Jaanipäevast mihklipäevani sajab külma vihma ning saak hukkub.

1696 – 1697  näljahäda saavutab oma haripunkti.  Nälga sureb ~80 000 inimest.

1697 – algab Karl XII valitsemisaeg.

1700 – 1720 –   Põhjasõda.

1701 – 1750

1705 – inglane Edmond Halley püstitab hüpoteesi komeetide liikumise perioodilisusest.

1706 – Barcelonas vaadeldakse täielikku päikesevarjurtust.

1712 – sureb Itaalia astronoom Giovanni Cassini.

1718 – inglane Edmond Halley mõõdab tähtede omaliikumist.

1727 – sureb inglise teadlane Isac Newton.

1729 – inglane James Bradley avastab tähtede aberratsiooni, mis on tõestuseks Maa tiirlemise kohta ümber Päikese.

1738 – sünnib Inglise astronoom William Herschel.

1742 – sureb Inglise astronoom Edmond Halley.

1749 – Zürichi Observatooriumis alustatakse Päikese plekkide süstemaatilisi vaatlusi.

1750 – prantsuse astronoom Nicolas de Lacaille teeb ekspeditsiooni Healootuse neemele, et mõõta Päikese ja Kuu parallaksi.

1750 – J. T. Mayer avaldab Kuu kaardi.

1703 – Isac Newton valitakse Royal Society presidendiks.

1704 – Isac Newton avaldab valguse korpuskulaarse olemuse teooria.

1709 – Daniel Gabriel Fahrenheit valmistab alkoholtermomeetri.

1711 – sünnib vene teadlane Mihhail Lomonossov.

1712 – hakkab tööle Thomas Newcomeni esimene aurumasin.

1714 – Gabriel Fahrenheit tutvustab elavhõbedatermomeetrit.

1717 – Euroopas tehakse esimesed pookimised rõugete vastu.

1724 – Londonis avastab G. Graham  magnettormid. Neid vaatleb ka A. Celsius Rootsis.

1726 – Stephen Hales mõõdab inimese vererõhku.

1727 – Stephen  Hales  teeb puhast hapnikku.

1731 – prantsuse teadlane Rene-Antoine Reaumur teeb alkoholi/

veetermomeetri.

1735 – Karl von Linne avaldab taimede ja loomade süstemaatilise klassifikatsiooni.

1736 – Leonhard Euler võtab kasutusele mehaanika diferentsiaalvõrrandid.

1738 – šveitsi matemaatik ja füüsik Daniel Bernoulli formuleerib gaaside kineetika teooria ja uurib gaaside hüdrodünaamikat.

1742 – rootsi astronoom Anders Celsius võtab kasutusele termomeetri.

1719 – sünnib Saksa dirigent ja helilooja Leopold  Mozart, Wolfgang Amedeus Mozart`i isa ja õpetaja.

1732 – Londonis avatakse Covent Garden Ooperimaja.

1732 – sünnib Austria helilooja Franz Joseph Haydn.

1741 – sureb Itaalia helilooja Antonio Vivaldi

1742 – Handel’i oratooriumi “Messias” esiettekanne  Dublinis.

1702 – moodustatakse Asiento Guinea Kompanii orjade vedamiseks Aafrikast Ameerikasse.

1702 – Londonis hakkab ilmuma ajaleht “The Daily Courant”.

1702 – Moskvas hakkab ilmuma ajaleht “Moskovskaya Vedomosti”.

1705 – noor Johann Sebastian Bach kõnnib jala 200 miili, et jõuda Lübeckisse ja kuulata Abendmusiken’i

Buxtehude juhatusel.

1714 – Euroopas elab 120 miljoni inimest.

1718 – sureb Rootsi kuningas Karl XII.

1725 – sureb Vene tsaar Peeter I.

1727 – Brasiilias rajatakse esimesed  kohviistandused.

1750 – Euroopas elab 140 miljon inimest.

1750 – Londonis lõpetatakse Westminster Bridge ehitus.

1700 – 1704 –Eestimaal toimub peaaegu pidev sõjategevus rootslaste ja venelaste vahel.

1708 – venelased rüüstavad ja põletavad Tartu linna peaaegu maatasa.

1710 – lõpeb Rootsi ülemvõim Eestis, võimule tulevad venelased.

1710 – Eestimaal algab suur katk, Tallinna linnas sureb ¾ elanikkonnast.

1710 – lõpetab tegevuse Tartu Ülikool.

1712 – Eestis elab ~170 000 elanikku.

1714 – algab Tallinna sadama väljaehitamine.

1713 – Tartu Maakond ühendatakse Eestimaa kubermanguga.

1715 – Uus Testament ilmub põhjaeesti murdes.

1718 – Peeter I käsul algab Kadrioru pargi rajamine.

1721 – Soomes, Uusikaupunkis sõlmitud rahu põhjal   saab Venemaa endale Liivi-, Eesti- ja Ingerimaa ning osa Kagu Soomest koos Viiburiga.

1731 – ilmub esimene eestikeelne rahvakalender.

1734 – Räpina mõisasse rajatakse paberivabrik.

1739 – eesti keeles ilmub piibli täielik tõlge.

1739 – 1740 – erakordselt külm talv hävitab hulga loomi. Läänemeri on kinni külmunud.

1744 – Liivimaa talupoegadel keelatakse metsloomi küttida ning vabalt vilja ja koduloomi müüa.

1748 – Eestimaa kubermangust saadetakse välja kõik mustlased.

1750 – Eestis elab 335 000 elanikku.

1751 – 1800

1752 – võetakse kasutusele Gregoriuse kalender.

1755 – Leonhard Euler avaldab Kuu liikumise teooria 

1755 – Immanuel Knat püstitab hüpoteesi (nebulaarhüpoteesi) Päikesesüsteemi tekkimise kohta.

1758 – prantsuse astronoom Charles Messier alustab taevaste udulaikude – täheparved, galaktikad, udukogud  vaatlemist.

1758 – nagu ennustatud, ilmub taevasse Halley komeet.

1761 –  esmakordselt vaadeldakse Veenuse üleminekut Päikesest.

1762 – James Bradley koostas kataloogi, kus olid andmed 60 000 tähe kohta.

1766 – Johann Titius avaldab planeetide liikumise “Bode seaduse”.

1769 – vaadeldi Veenuse üleminekut Päikesest.

1771 – Charles Messier avaldab oma udukogude kataloogi esimese versiooni.

1773 – briti astronoom William Herschel analüüsib tähtede omaliikumisi ning jõuab järeldusele, et Päikesesüsteem liigub Herkulese tähtkuju suunas.

1774 – Berliinis hakkab Johann Elert Bode juhtimisel   ilmuma Astronomisches Jahrbuch.

1781 – inglane William Herschel avastab planeet Uraani.

1781 – prantsalane Charles Messier avaldab 103 udukogu kataloogi.

1784 – John Goodricke avastab varjutusmuutliku kaksiktähe.

1785 – William Herschel avaldab töö Linnutee ehituse kohta.

1786 – ilmub Herscheli “Planetaarudude kataloog”.

1787 – sünnib Saksa füüsik ja astronoom Joseph von Fraunhofer, Tartu Tähetornis oleva 9- tollise teleskoobi valmistaja.

1787 – William Herschel avastab Uraani suurima kaaslase Titania ja kaaslase Oberon.

1788 – Pierre-Simon Laplace avaldab teose “Laws of the Planetary System”.

1790 – avatakse Armagh observatoorium.

1793 – Altonas sünnib astronoom Wilhelm Struve.

1794 – sakslane Ernst Chladni

püstitab hüpoteesi meteoriitide kosmilise päritolu kohta.

1798 – inglise füüsik ja keemik Henry Cavendish määrab Maa massi.

1799 – Alexander von Humboldt vaatleb leoniide Floridas.

1800 – Herschel avastab infrapunase kiirguse Päikese spektris.

 

 

 

 

Avastatakse ridamisi keemilisi elemente: nikkel (1751), vesinik (1766), hapnik, lämmastik (1772), kloor(1774).

1755 – asutatakse Moskva Ülikool

1764 – James Hargreaves leiutab mitme pooliga ketrusmasina

1765 – Lazzaro Spallanzani lükkab ümber mikroobide iseenesliku tekke teooria

1768 – esimesed kunstliku viljastamise katsed konnadel.

1772 – Antoine de Lavoisier alustab katseid, mis aitavad selgitada põlemise olemust

1774 – austria psühholoog Franz Mesmer kasutab hüpnoosi haiguset raviks.

1779 – rootsi bioloog Jan Ingenhousz avastab, et taimed neelavad öösel hapnikku ja eraldavad süsonikdioksüüdi ja et päeval toimub protsess vastupidi.

1781 – James Watt patendeerib seadme, mille abil  aurujoast saadakse pöörlev liikumine.

1783 – avastatakse keemiline element volfram

1783 – vennad Montgolfier’d sooritavad esimese õhupallireisi.

1785 – Edmund Cartwright konstrueerib mehaanilise kudumismasina

1785 – prantsuse teadlane Charles Augustin de Coulomb avastab, et sama-märgilised laengud tõukuvad ning erimärgilised tõmbuvad.

1787 –  Jacques Charles avastab seaduspärasuse gaasi temperatuuri muutumise ja sellega kaasneva rõhu muutumise vahel.

1791 – Prantsusmaal hakkab kehtima meetrisüsteem.

1796 – Edward Jenner leiutab rõugetevastase vaktsiini.

1799 – William Hunter viljastab kunstlikult inimese.

1800 – Alessandro Volta leiutab elektripaterei.

1800 – William Nicholson avastab elektrolüüsi.

1756 – sünnib austria helilooja Wolfgang Amadeus Mozart.

1770 – sünnib saksa helilooja Ludwig van Beethoven.

1786 – Viinis esietendub Mozarti ooper “Figaro pulm”.

1787 – Prahas etendub  Mozarti ooper “Don Juan”.

1788 – sünnib inglise poeet Lord Byron.

1799 – sünnib Prantsuse kirjanik Honore de Balzac.

1799 – sünnib vene kirjanik Aleksandr Puškin.

1799 – Beethoven kirjutab sümfoonia No 1.

1755 – Lissaboni maavärina ajal hukkub 30 000 inimest.

1760 – sünnib šveitsi vahakujude vormija Marie "Madame" Tussaud, kes hiljem saab kuulsaks omanimelise vahakujude muuseumi rajamisega Londonisse.

1765 – Euroopas muutub kartuli söömine populaarseks.

1768 – algab Encyclopedia Britannica väljaandmine.

1776 – Ameerika Ühendriikide kongress kuulutab välja iseseisvuse.

1778 – James Cook avastab Hawaii saared.

1786 – USA-s võe-takse kasutusele dollar.

1788 – Sydney lähe-dale rajatakse esimene sunnitööliste asula.

1789 – 1799 Prantsuse revolutsioon.

1792 – Unzeni vulkaani purse Jaapanis. Hukkub

14 300 inimest

1796 – 1815 Napoleoni sõjad Euroopas.

1796 – sureb Venemaa keisrinna Katariina II.

1800 – Pariisis elab 550 000  ja New Yorgis 60 000 elanikku.

1764 – vene keisrinna Katariina II  sooritab ringsõidu mööda Eesti- ja Liivimaad.

1765 – Liivimaa maapäeval nõutakse talurahva olukorra parandamist.

1765 – Eestis elab ~400 000 elanikku.

1766 – Põltsamaal hakkab ilmuma arstiteaduslik ajakiri “lühhike öpetus,  mis sees menned head rohhud teada antakse”. Eesti keelde tõlgib Põltsamaa kirikuõpetaja August W. Hupel.

1766 – 1773 – Toompeale ehitatakse kubermanguvalitsuse hoone,  praegu tuntud kui  Riigikogu hoone Toompeal.

1772 – Tallinnas alustab ilmumist esimene Põhjasõja järgne ajaleht “ Revalsche Wöchentliche Nachrichten”.

1773  – Tallinnas lõpetatakse Toompea lossi ulatuslikud ümberehitused.

1775 – suur tulekahju Tartus. Hävib 2/3 linnast.

Pärast seda  ehitatakse kogu kesklinn uuesti.

1777 – Liivimaa maapäev konstateerib talupoegade hulgas kasvavat rahulolematust.

1781 – hakkab ilmuma August W. Hupeli toimetatud ”Nordische Miscellaneen”.

1782 – Põltsamaal hakatakse lisaks peeglitele tegema ka portselantooteid.

1782 – ilmub Arveliuse “Üks Kaunis Jutto ja Õppetuse Ramat”, kus ülistatakse talupoegade elu.

1782 – toimub esimene “hingede loendus” – Eestimaal elab 485 000 inimest, linnas elab 5%.

1784 – Tartus valmivad Raekoda ja Kivisild.

1784 – keisrinna käsul asutatakse Võru linn.

1784 – näitekirjanik A. von Kotzebue paneb Tallinas aluse esimesele Eesti Teatriseltsile.

1789 – Valgas müüakse avalikul oksjonil pärisoriseid talupoegi.

1791 – Tartus alustab Riia eeskujul tegutsemist linnakodanike klubi “Bürgermusse”.

1792 – väga külm talv,  külma kätte sureb  palju inimesi.

1799 – Tartu Ülikoolile tehakse maaeraldus Toomemäel.

1800 – Eestis elab ~500 000 elanikku.

1801 –1820

1801 – itaalia teadlane Giuseppe Piazzi vaatleb esimest asteroidi - Cerest.

1802 – sakslane Heinrich Wilhelm Olbers vaatleb asteroidi nimega Pallas.

1802 – William Herschel avastab kaksiktähed.

1802 – inglise keemik William Hyde Wollaston vaatleb tumedaid jooni Päikese spektris.

1808 – Wilhelm Struve saabub Tartusse ja hakkab õppima Tartu Ülikoolis.

1810 – valmib Tartu Tähetorn.

1813 – Tartu Tähetornis alustab tööd Wilhelm Struve.

1814 – algavad regulaarsed astronoomilised

vaatlused Tartu Tähetornis.

1814 – Fraunhofer avastab Päikese spektrijooned.

1817 – ilmus Tartu Observatooriumi publikatsioonide I köide. Viimane ilmus 1992. aastal.

1818 – Friedrich Wilhelm Bessel avaldab “Fundamenta Astronomiae,  catalog of 3222 stars” .

1818 – sünnib Ameerika esimene naisastronoom, Maria Mitchell,  kes tegeleb vaatlustega ning 1847 avastab komeedi.

1820 – asutatakse Royal Astronomical Society.

1820 – Wilhelm Struve kinnitatakse Tartu Ülikooli Observatooriumi direktoriks.

1820 – Struve käib Münchenis ning näeb seal nn. Fraunhoferi refraktorit ning otsustab selle osta Tartu Tähetorni jaoks.

1801 – William Herschel avastab ultraviolettkiirguse.

1802 – Joseph Gay-Lussac sõnastab seose gaaside ruumala ja temperatuuri vahelise seose konstantse rõhu korral.

1803 – William Wollaston avastab keemilised elemendid rhodium ja pallaadium.

1803 – S. Tennant avastab keemilised elemendid osmium ja iridium.

1803 – John Dalton esitab oma aine ehituse molekulaar-atomistliku teooria.

1804 – inglane Richard Trevithick ehitab auruveduri.

1808 – John Dalton avaldab keemiliste reaktsioonide atomaarse teooria.

1811 – prantsuse füüsik ja matemaatik Jean-Baptiste Fourier töötab välja oma meetodi harmoonikute analüüsiks.

1811 – itaalia füüsik ja keemik Amadeo Avogadro teeb teatavaks, et eri gaaside võrdseis ruumalades sisaldub ühesuguse rõhu ja temperatuuri korral ühesugune arv molekule.

1814 – inglise insener George Stephenson ehitab esimese auru jõul töötava lokomotiivi.

1815 – Augustin-Jean Fresnel esitab valguse laineteooria.

1816 – prantsuse arstiteadlane Rene Laennec võtab kasutusele steotoskoobi.

1819 – taani füüsik ja keemik Hans Christian Oersted avastab elektromagnetismi.

1805 – 1820 avastatakse ridamisi keemilisi elemente nagu jood, liitium, seleen jne. 

1820 – Hans  Christian Oersted avastab elektrivoolu toime magnetnõelale, elektromagnetismi.

1802 – Beethoven kirjutab sümfoonia nr. 2.

1802 – sünnivad prantsuse kirjanikud Alexandre Dumas ja Victor Hugo.

1803 – sünnib prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog Prosper Merimee.

1805 – Beethoven kirjutab ooperi “Fidelio”.

1808 – Goethe kirjutab kuulsa värssdraama “Faust”.

1811 – sünnib ungari pianist ja helilooja Ferenc Liszt.

1812 – Lord Byron kirjutab teose “Child Harold’s Pilgrimage”.

1813 – sünnib itaalia helilooja Giuseppe Verdi.

1814 – sünnib vene luuletaja Mihhail Lermontov.

1816 – itaalia helilooja Gioachino Rossini

kirjutab koomilise ooperi ”Sevilja habemeajaja”.

1820 – Walter Scott kirjutab ajaloolise romaani “Ivanhoe”.

1801 – maakera elanikonna suuruseks hinnatakse 870 milj.

Itaalias elab  17.2 milj., Hispaanias 10.5 milj., Inglismaal 10.4 milj. elanikku,

1801 – “The Union Jack” saab ametlikult Inglismaa ja Iirimaa lipuks.

1804 – Napoleon kroonitakse Prantsusmaa keisriks.

1808 – USA keelab orjade veo Aafrikast.

1812 – Napoleon tungib Venemaale kallale.

(550 000 sõdurist tuleb tagasi 20 000).

1814 – Londonis kasutatakse tänavavalgustuseks gaasilaternaid.

1815 – Tambora vulkaani purse Indoneesias, järgnenud nälja tõttu hukkub

92 000 inimest.

1801 – Keiser Aleksander I määrab ülikooli asukohaks Tartu.

1802 – Pidulik Tartu Ülikooli avamine.

Rektoriks valitakse Georg Friedrich Parrot.

1803 – rajatakse ülikooli botaanikaaed

1803 – ülikooli juurde moodustatakse Pedagoogiline Instituut õpetajate koolitamiseks.

Ülikoolis algab eesti keele õpetamine

1805 – 1807  ridamisi avatakse Eestis koole.

1806 – Tartus hakkab ilmuma “Tarto maa rahwa Näddali-leht”, esimene eestikeelne ajaleht

1806 – Tallinnas avatakse tütarlastekool.

1807 – 1808 - suur näljahäda. Suur suremus.

1813 – Johann Heinrich Rosenplänter hakkab Pärnus välja andma saksakeelset eestiainelist ajakirja.

1814 – süstemaatiliste astronoomiliste vaatluste algus Tartu Tähetornis.

1814 – Eestimaa kubermangus elab 240 000 elanikku. Liivimaa kubermangus elab 270 000 elanikku.

1814 – Aleksander I annab välja talurahvaseaduse. Talupojad saavad isikliku vabaduse, maa kuulub mõinikele. Mõisad peavad iga 1000 elaniku kohta asutama ühe kooli. Kooliõpetaja vabastatakse nekrutikohustusest.

1820 – Wilhelm Struve kinnitatakse Tartu Ülikooli Observatooriumi direktoriks.

1820 – Wilhelm Struve käib Münchenis ning näeb seal nn. Fraunhoferi refraktorit ning otsustab selle osta Tartu Tähetorni jaoks.

1821 - 1835

1822 – sureb Sir William Herschel, inglise astronoom.

1822 – Wilhelm Struve valitakse Peterburi Teaduste Akadeemia liikmeks.

1824 – Tartusse tuuakse 9.5 tolline nn. Fraunhoferi refraktor, tollel ajal  maailma suurim ja parim läätsteleskoop.

1825 – Wilhelm Struve alustab kaksiktähtede vaatlusi.

1826 – Lobatshevski arendab välja mitte-eukleidilise geomeetria.

1826 – Wilhelm Struve mõõdab Jupiteri kaaslaste diameetrid. Praegu teame, et need olid kõige täpsemad mõõtmised ja langevad hästi kokku kaasaegsete mõõtmistega.

1827 – Wilhelm Struve avaldas oma kaksiktähtede kataloogi, mis on koosatud Tartus tehtud vaatluste põhjal.

1830 – briti geoloog Charles Lyell  teeb oletuse, et Maa on mitu miljardit aastat vana.

1833 – vaadeldakse leoniide.

1835 – vaadeldakse Halley komeeti.

1821 – Joseph von Fraunhofer valmistab difraktsioonvõre.

1825 – Hans Christian Oersted avastab alumiiniumi.

1826 –  Antoine Balard avastab boori.

1826 – prantsuse leiutaja ja fotograafia rajaja Joseph Niepce tutvustab esimesi fotograafilisi pilte.

1827 – prantsuse füüsik ja matemaatik Andre Marie Ampere avaldab oma elektromagnetismi käsitleva  uurimuse.

1827 – Georg Simon Ohm teeb teatavaks, et elektriahelas on pinge, vool ja takistus omavahelises sõltuvuses, nn. Ohmi seadus.

1827 – šoti botaanik Robert Brown kirjeldab Browni liikumist.

1828 – Karl Ernst von Baeri tööd embrüo-loogiast. Evolutsiooniteooria loomise algus.

1831 – inglise füüsik ja keemik Michael Faraday avastab elektromagnetilise induktsiooni.

1831 – Sir J. Clark Ross määrab magneetilise põhjapooluse asukoha.

1833 – Michael Faraday avastab elektrolüüsi seadused.

1834 – baltisakslasest füüsik Heinrich Lenz sõnastab elektromagnetismi seadused.

1835 – Gaspard-Gustave Coriolis  teeb kindlaks Coriolise jõu olemasolu.

1822 – saksa kirjanik Johann Wolfgang von Goethe kirjutab romaani

“Wilhelm Meistri õppeastad”.

1823 – sünnib ungari poeet Sandor Petöfi.

1824 – sureb inglise luuletaja Lord Byron.

1824 – Beethoven kirjutab IX sümfoonia.

1828 – sünnib norra dramaturg  Henrik Ibsen.

1830 – prantsuse kirjanik Stendhal kirjutab teose “Punane ja must”.

1835 – taani kirjanik Hans Christian Andersen kirjutab oma esimese muinasjutu lastele.

1835 – sünnib ameerika kirjanik ja homorist Mark Twain.

1824 – Joseph Aspdin võtab kasutusele portland tsemendi.

1825 – Inglismaal hakkab tööle esimene raudtee.

1828 – USA’s hakkab tööle esimene raudtee.

1832 – suur kooleraepideemia Venemaalt jõuab Euroopasse.

1822 – inglise teadlane Gideon Mantell avastab esimese dinosauruse luustiku.

1833 – sünnib rootsi keemik ja dünamiidi leiutaja, Alfred Nobel.

1834 – Louis Braille loob spetsiaalselt pimedatele mõeldud lugemise süsteemi.

1835 – USA-s on 1098 miili  raudteid.

1835 – ameeriklane Samuel Colt võtab patendi erilisele püstolile.

1821 – ilmub Otto Wilhelm Masingu “Marahwa Näddala-Lehe” esimene number.

1822 – Wilhelm Struve valitakse Peterburi Teaduste Akadeemia liikmeks.

1824 – Fraunhoferi refraktor jõuab Tartusse.

1825 – 1827 – Toomemäel Tähetornis teeb Wilhelm Struve intensiivselt kaksiktähtede vaatlusi.

1826 – sünnib esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik Johann Köler.

1826 – Wilhelm Struve mõõdab Jupiteri kaaslaste diameetrid. Praegu teame, et need olid kõige täpsemad mõõtmised ja langevad hästi kokku praeguste mõõtmisandmetega.

1827 – Wilhelm Struve valitakse Briti Kuningliku Astronoomiaühingu liikmeks.

1830 – Wilhelm Struve teeb audientsi keiser Nikolai I juurde.

1832 – sureb eesti pastor ja keelemees Otto Wilhelm Masing.

1833 – hakkab tööle Sindi  kalevivabrik

1834 – avatakse Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut; algab põllumajandusliku hariduse andmine Eestis.

1836 – 1850

1836 –1837 – Wilhelm Struve määrab Tartu Tähetornis tähe Vega kauguse Maast.

1838 – Bessel  määrab tähe 61 Cyg kauguse Maast.

1839 – avatakse Harvard College Observatory - esimene ametlik observatoorium Ameerikas.

1840 – Tartu Tähetorni direktoriks saab Johann Heinrich Mädler.

1840 – prantsuse filosoof Auguste Comte avaldab arvamust, et inimesed ei saa iialgi teada tähtede olemust ja  koostist.

1840 – briti keemik ja fotohuviline John William Draper teeb esimese foto Kuust.

1843 – saksa astronoom Heinrich Schwabe avastab Päikese laikude  10 a perioodi.

1846 - saksa astronoom Johann Galle avastab ennustatud kohal (Uraani taga) planeet Neptuuni. Ennustajateks olid Adams ja Le Verrier 1846. a.

1848 – R. Wolf võtab kasutusele parameetri Päikese plekkide arvukuse iseloomustamiseks. Praegu nimetatakse seda parameetrit  Wolfi arvuks.

1834 – sünnib vene keemik ja keemiliste elementide prioodilisussüsteemi looja Dmitri Mendelejev.

1837 – ameerika leiutaja Samuel Morse patendeerib elektromagnetilise telegraafi-aparaadi.

1839 – Christian Friedrich Schönbein avastab osooni.

1839 – ameerika insener Charles Goodyear avastab kummi vulkaniseerimise.

1840 – Joule ja Helmholtz teevad kindlaks, et elekter on üks energia liik.

1841 – belgia muusik ja pillimeister Adolphe Sax teeb valmis saksofoni.

1842 – C.W. Long  kasutab eetrit narkosina.

1842 – austria füüsik Christian Doppler avastab helitekitaja kiiruse ja heli kõrguse vahelise seose.

1843 – ameerika füüsik Howard Aiken teeb esimese kalkulaatori.

1844 – kasutatakse morset info edastamiseks.

1845 – ilmub esimene number ajakirjast Scientific American.

1846 – iiri teadur William Thomson (Kelvin) teeb ebaõige järelduse, et Maa on 100 miljonit aastat vana.

1848 – William Thomson (Lord Kelvin) defineerib absoluutse nulli  mõiste.

1836 – vene kirjanik Nikolai Gogol kir-jutab komöödia “Revidendi”.

1840 – Mihhail Lermontov kirjutab teose “Meie aja kangelane” ja poeemi ”Deemon”.

1840 – sünnib prantsuse kirjanik Emile Zola.

1844 – ilmub Alexandre  Dumas novell “Krahv Monte Kristo”.

1844 – sünnib prantsuse kirjanik Anatole France.

1844 – saksa filosoof Friedrich Engels avaldab teose Inglismaa töölisklassi olukord.

1845 – prantsuse kirjanik Prosper Merimee kirjutab teose “Carmen”.

1838 – Londonis avatakse rahvusgalerii.

1840 – Suurbritannias võetakse kasutusele esimene kirjamark.

1841 –  Inglismaal elab 18.5 milj.  ja Ameerikas 17 milj. elanikku.

1843 – Pariisis avatakse ööklubi.

1843 – Londonis avatakse esimene tunnel Thames’i all.

1849 – Ameerikas on nn. California kullapalavik.

1850 – Võetakse kasutusele teksapüksid.

1836 – Wilhelm Struve mõõdab esimesena maailmas tähe (Vega) kauguse maast.

1838 – Tartu avatakse õpetatud eesti  selts.

1839 – Wilhelm Struve lahkub Tartust Peterburgi.

1842 – Tallinnas asutatakse Eestimaa kirjanduse ühing.

1843 – sünnib kirjanik Lydia Koidula.

1845 – nälg Eestimaal, sureb palju inimesi ja kariloomi.

1848 – sünnib legendaarne kapten Kihnu Jõnn (Enn Uuetoa).

1850 – sureb kirjamees ja arst Friedrich Robert Faehlmann.

1850 – rajatakse Ülem – Suetuki eestlaste küla Siberis.

1850 – algab eestlaset massiline väljaränne Venemaale.

1850 – Eestis on 4 trükikoda.