1851-1950

AASTA

ASTRONOOMIA

TEISED TEADUSED

KUNSTID

IGAPÄEVAELU

EESTI AJALUGU

1851-1870

1851 – H. Schwabe avastab Päikese plekkide 11 aastase tsükli.

1854 – Hermann von Helmholtz esitab Universumi soojussurma teooria.

1855 – Williams Parsons vaatleb spiraalgalaktikaid.

1856 – Norman Pogson defineerib astronoomiliste objektide heleduse hindamise skaala.

1857 – šoti füüsik ja matemaatik James Clark Maxwell uurib Saturni rõngaste olemust.

1857 – prantsuse füüsik Leon Foucault hakkab katma peegleid hõbeda kihiga  ning neid peegleid teleskoopides kasutama.

1859 – saksa keemikud Robert Bunsen ja Gustav Kirchoff näitavad, et iga keemilise elemendi aatomil on vaid temale  omased spektrijooned.

1859 – Maxwell avaldab töö, kus tõestab, et Saturni rõngad koosnevad üksikutest tahketest osakestest.

1859 – inglise astronoom Richard Carrington vaatleb suurt purset Päikesel ning 17 tundi hiljem on Maal suur magnettorm.

1862 –  rootsi füüsik ja astronoom Anders Angstrom vaatleb Päikese spektris vesiniku jooni.

1863 – inglise astronoom William Huggins  teeb kindlaks, et tähed koosnevad samadest keemilistest elementidest mida leidub ka Maal.

1864 – James Clark Maxwell avaldab oma elektromagnetismi teooria, kus näitab, et valgus oma olemuselt elektromagnetlainetus.

1865 – Johann Heinrich Mädler lahkub Tartu Tähetorni direktori kohalt.

1868 – prantsuse astronoom Jules Janssen ja inglise astronoom Norman Lockyer avastavad teineteisest sõltumata Päikese spektris elemendi, mis hiljem nimetatakse heeliumiks.

1868 – inglane William Huggins vaatleb tähtede spektrites joonte Doppleri nihet.

1851 – iiri-šoti füüsik Lord Kelvin sõnastab termodünaamika teise seaduse.

1851 – prantsuse füüsik Leon Foucault ehitab pendli, millega tõestab Maakera pöörlemist.

1852 – Leon Foucault ehitab esimese güroskoobi.

1853 – rootsi füüsik ja astronoom Anders Angstrom mõõtis vesiniku joonte lainepikkusi.

1855 – saksa teadlane Henry Bessemer tutvustab sulamalmi terase tootmiseks mõeldud Bessemeri konverterit.

1859 – inglise loodusuurija Charles Darwin avaldab oma peateose “Liikide tekkimisest loodusliku valiku teel”.

1859 – belgia insener Etienne Lenoir ehitab esimese sisepõlemismootori.

1859 – saksa keemikud Robert Bunsen ja Gustav Kirchhoff avastavad spektraalanalüüsi – iga keemilise elemendi aatomil on vaid temale omased spektrijooned.

1859 – saksa keemik Gustav Kirchhoff teeb kindlaks, et sama temperatuuri juures on iga keha kiirgusvõime ja neelamisvõime suhe sõltumata lainepikkusest ühesugune

1862 – prantsuse keemik Louis Pasteur lükkab ümber bakterite iseenesliku tekke teooria.

1865 – tšehhi munk Gregor Mendel avaldab pärilikkusseadused.

1866 – rootsi keemik Alfred Nobel leiutab dünamiidi.

1867 – James Clark Maxwell  uurib statistilist füüsikat ja formuleerib soojusliku tasakaalu võrrandi.

1867 – sünnib poola füüsik Marie Curie, saab Nobeli preemiad 1903 ja 1911 aastal.

1867 – sureb inglise füüsik ja keemik Michael Faraday.

1868 – inglane Joseph Lockyer avastab heeliumi.

1869 – Mendelejev formuleerib oma perioodilisuse tabeli.

1871 – sünnib inglise füüsik Ernest Rutherford.

1845 – prantsuse kirjanik Prosper Merimee kirjutab jutustuse “Carmeni”.

1851 – Giuseppe Verdi kirjutab ooperi “Rigoletto”.

1853 – Giuseppe Verdi kirjutab ooperi “Traviata”.

1855 – Pariisis avatakse Louvre.

1864 – vene kirjanik Lev Tolstoi kirjutab romaani “Sõda ja rahu”.

1865 – sünnib soome helilooja Jean Sibelius.

1865 – briti matemaatik ja kirjanik Lewis Carroll kitjutab teose “Alice imedemaal”.

1866 – Fjodor Dostojevski kirjutab psühholoogilise romaani “Kuritöö ja karistus”.

1866 – sünnib vene kunstnik Vassili Kandinsky.

1867 – Johann Strauss kirjutab valsi “Ilusal Sinisel Doonaul”.

1867 – Marx avaldab teose Kapital.

1868 – Fjodor Dostojevski kirjutab teose “Idioot”.

1870 – Jules Verne kirjutab teose “2000 ljööd vee all”.

 

1851 – Londonis on esimene maailmanäitus.

1851 – hakkab ilmuma “New York Times”.

1851 – Singer võtab kasutusele õmblus-

masina.

1853 – Samuel Colt teeb väikerelvavabriku.

1855 – maailmanäitus Pariisis.

1857 – Euroopas suur finantskriis.

1859 – algab Suexsi kanali kaevamine. Kanal valmib 1869.

1868 – Chicagos alustab tegutsemist suur lihapakkimise vabrik.

1869 – avatakse Suessi kanal.

1871 – Chicagos on suur tulekahju.

1856 – rajatakse Tori hobusekasvatus.

1856 – antakse välja Eestimaa talurahvaseadus.

1857– alustatakse Narva Kreenholmi ehitamist.

1857 – Ilmub Jannseni “Perno Postimees” esimene number.

1858 – Mahtra sõda.

1858 – Eestis elab ~750 000 elanikku.

1859 – Johan Köleri tööde eksponeerimine Rooma kunstinäitusel.

1861 – Liivimaa talurahvaseadus.

1862 – Ilmub  “Kalevipoja“ eestikeelne väljaanne.

1864 – Johann Voldemar Jannsen annab Tartus välja ajalehe “Eesti  Postimees”.

1865 – Tartus alustab tegevust Vanemuise Selts, Tallinnas Estonia Selts.

1865 – Johann Heinrich Mädler lahkub Tartu Tähetorni direktori ametikohalt.

1869 – suur näljahäda Eestis, iive –15.5%.

1869 – esimene üldlaulupidu Tartus.

1871-1890

1871 – Engelmann mõõdab Jupiteri kaaslaste diameetreid.

1872 – Henry Draper teeb foto tähe spektrist.

1873 – sünnib Karl Schwarzschild – teoreetilise astrofüüsika alusepanija.

1873 – sünnib taani keemik ja astronoom Ejnar Hertzsprung.

1873 – R. Proctor avaldab teooria, et Kuu kraatrid on tekkinud meteoriitidega kokkupõrgete tagajärjel.

1874 – avatakse Potsdami Observatoorium.

1877 – itaalia astronoom Giovanni V. Schiaparelli vaatleb Marsi kanaleid.

1877 – sündis Ameerika astronoom Henry Norris Russel.

1877 – ameerika astronoom Asaph Hall avastab Marsi  kaks kaaslast - Hirm ja Õudus.

1879 – inglane George Darwin avaldab tõusu-mõõna teooria.

1879 – sünnib füüsik Albert Einstein.

1879 – William Henry Pickering mõõdab Jupiteri kaaslaste diameetreid.

1882 – maakera jaotatakse  ajavöönditeks.

1884 – rahvusvaheline  komisjon kinnitab nn. Greenwich’i meridiaani  kui 0 meridiaani.

1885 – šveitsi matemaatik Johann Jakob Balmer teeb empiirilise valemi vesiniku spektrijoonte lainepikkuste leidmiseks.

1887 – Wolf teeb esimesed fotod tähtedest.

1887 – Norman Lockyer’i spektroskoopilised Päikese uurimised viivad heeliumi avastamiseni.

1888 – esimesed tähtede kiiruste mõõtmised kasutades Doppleri efekti.

1889 – Antonina Maury ja Edward Pickering avastavad spektraalsed kaksiktähed.

1889 – sünnib ameerika astronoom Edwin Hubble.

1890 – Annie Cannon, William Fleming, Antonia Maury ja Eddward Pickering juurutavad tähtede spektraalse klassifikatsiooni.

1871 – vene keemik Dmitri Mendelejev ennustab uute keemiliste elementide skandium, germaanium, tehneetsium, frantsium ja gallium olemasolu.

1871 – iiri teadlane John Tyndall ja inglise füüsik Lord Rayleigh selgitavad valguse hajumist ning põhjendavad, miks taevas on sinine.

1873 – James Clark Maxwell uurib valguse elektromagneetilist olemust ning ennustab raadiolainete olemasolu.

1874 – iiri füüsik George Stoney määrab laetud osakese ühiku ning nimetab selle elektroniks.

1874 – Avastatakse DDT,  selle mürgine toime putukatele saab selgeks alles 1939.

1876 – ameerika teadlane Alexander Graham Bell patendeerib telefoni.

1876 – ameerika teadlane Josiah Willard Gibbs võtab kasutusele keemilise potentsiaali mõiste ja rakendab keemias termodünaamika põhimõtteid.

1877 – ameerika leiutaja Thomas Alva Edisson  konstrueerib fonograafi.

1877 – saksa leiutaja Nikolaus Otto leiutab neljataktilise sisepõlemismootori.

1879 – Thomas Alva Edisson ja Joseph Swan leiutavad teineteisest sõltumatult elektrihõõglambi.

1879 – šoti keemik James Dewar leiutab termospudeli.

1879 – USA füüsik Albert Michelson mõõdab valguse kiirust.

1880 – ameerika statistik Herman Hollerith leiutab andmete töötlemiseks perfokaardisüsteemi.

1880 – Pasteur valmistab ja katsetab

kooleravastast vaktsiini.

1881 – Josiah William Gibbs võtab kasutusele vektoralgebra.

1884 – inglise leidur Charles Parsons ehitab auruturbiini.

1885 – ameerika füüsik William Stanley leiutab transformaatori

1887 – Daimler ehitab esimese bensiinimootoriga auto.

1887 –  elektriinsener Berliner leiutab grammofoni.

1888 – saksa füüsik Heinrich Rudolf  Hertz avastab raadiolained, see kinnitab oletust, et eksisteerivad elektromagnetlained, millel on niisamasugused omadused kui valgusel.

1890 – võetakse kasutusele aspiriin.

1890 – kirurgias võetakse kasutusele kummikindad.

1871 – Kolmas impressionistide näitus Pariisis.

1872 – Jules Verne kirjutab teose “80 päevaga ümber maakera”.

1873 –  Lev Tolstoi kirjutab romaani “Anna Karenina”.

1874 – Pariisis toimub esimene impressionistide näitus.

1874 – saksa helilooja Johannes Brahms kirjutab teose “Ungari tantsud”.

1875 – sünnib saksa kirjanik Thomas Mann.

1875 – Mark Twain kirjutab raamatu “Tom Sayeri seiklused”.

1875 – prantsuse helilooja Georges Bizet kirjutab ooperi “Carmen”.

1876 – sünnib ameerika kirjanik ja ajakirjanik Jack London.

1879 – norra kirjanik Hendrik Ibsen kirjutab näidendi “Nukumaja”.

1879 – Moskvas esietendub Tshaikovski “Jevgeni Onegin”.

1881 – sünnib hispaania kunstnik Pablo Picasso.

1881 – Londonis avatakse Loodusmuuseum.

1885 – Johann Strauss kirjutab opereti “Mustlasparun”.

1887 – Sir Arhur Conan Doyle kirjutab esimese Sherlock Holmes loo.

1871 – Toimub esimene Wimbledoni tenniseturniir.

1871 – USA-s avatakse esimesed telefoniputkad.

1873 – Ungaris liituvad linnad Buda ja Pest ühiseks linnaks nimega Budapest.

1874 – tennisemäng jõuab Ameerikasse.

1877 – algab Vene-Türgi sõda.

1877 – USA-s võetakse kasutusele esimesed avalikud telefonid.

1878 – Londonis valgustatakse tänavaid elekrivalgusega.

1883 – Krakatau vulkaani purse Indoneesias. Kaasnenud tsunaamis hukkus 36 417  inimest.

1883 – Chicagos ehi-

tatakse 10 korruseline pilvelõhkuja.

1883 – New Yorgis avatakse Brooklyni sild.

1888 – Londonis ilmub  “The Financial Time” esimene number.

1889 – Pariisis tähistatakse esimest korda 1. maid.

1889 – Pariisis valmib Eiffeli torn.

1890 – Londonis müüakse Austraaliast toodud külmutatud liha.

1870 – etendub Lydia Koidula “Saaremaa onupoeg”

Tartus, sünnib Eesti rahvuslik teater.

1872 – alustab tegevust Eesti Kirjameeste selts.

1874 – asutatakse Tallinna Tütarlaste Progümnaasium

1875 – Jakob Hurda väljaandel ilmub rahvaluulekogu

“Vana Kannel” esimene osa.

1875 – sünnib arstiteadlane ja akadeemik Ludvig Puusepp.

1878 – ilmub Jakobsoni “Sakala” esimene number.

1880 – III üldlaulupidu Tallinnas.

1880 –  ilmub Eduard Bornhöhe Jüriöö ülestõusu aineline jutustus “Tasuja”.

1880 – Eestis on 20 trükikoda.

1891 -1900

1891 – Michelson mõõdab Jupiteri kaaslaste diameetrid.

1892 – Esimene (Jupiteri heleduse) fotoelektriline mõõtmine.

1893 – sündis ameerika astronoom Edwin Powel Hubble.

1893 – sündis Eesti astronoom Ernst Julius Öpik.

1894 – Barnard mõõdab Jupiteri kaaslaste diameetreid.

1894 – asutatakse Lowelli Observatoorium.

1896 – Lick’i Observatooriumis publitseeritakse esimene fotograafiline Kuu atlas.

1898 – Asaph Hall avastatab teise Marsi   kaaslase, praegu tuntud Phobose.

1899 – töötatakse välja meetodid suurte hõbedaga kaetud peeglite valmistamiseks,  mis toob kaasa suurte teleskoopide ehitamise buumi.

1894 – Heinrich Rudolf  Hertz tõestab, et raadiolained liiguvad valguse kiirusega , nad võivad peegelduda ja polariseeruda.

1895 – William Ramsay avastab heeliumi olmasolu Maal

1895 – saksa füüsik Wilhelm Conrad Röntgen avastab röntgenikiirguse.

1895 – itaalia insener Guglielmo Marconi leiutab raadiotelegraafi.

1896 –  prantsuse füüsik Antoine Henri Becquerel avastab radioaktiivsuse.

1896 – hollandi füüsik Pieter Zeeman avastab, et magnetväljas spektrijooned lõhenevad. Hiljem tuntud Zeemani efekti nime all.

1897 – inglise füüsik Joseph Thomson avastab elektroni ja kirjeldab seda

1897 – saksa insener Rudolf  Diesel leiutab diiselmootori.

1898 – Pierre ja Marie Curie avastavad raadiumi.

1899 – Max Planck toob sisse universaalkonstantide ühtse skaala.

1899 – Ernest Rutherford avastab kahte tüüpi radioaktiivsuse – alfa ja beeta kiirguse.

1900 – prantslane Paul Villard avastab gammakiirguse.

1900 –  Max Planck formuleerib kiirgusteooria ning viitab asjaolule,  et kiirgus võib olla kvanditud.

1900 – Leiutatakse Kodak Brownie kaamera.

1900 – Ernest Rutherford määrab radiaoaktiivsuses tuntud  pooldumise aja.

1900 – Max Planck uurib musta keha kiirgust ning tuletab Plancki konstandi.

1900 – Paul Villard avastab gamma kiirguse.

1900 – saksa füüsik Friedrich Ernst Dorn avastab Mendelejevi tabeli 86. elemendi, radooni.

1900 – P. Lebedev mõõdab kiirgusrõhku.

 

1892 – vene       helilooja Pjotr Tšaikovski kirjutab balleti “Pähklipureja”.

1893 – sureb Pjotr Tšaikovski

1893 – sureb prantsuse helilooja Charles Gounod.

1895 – Louis Lumiere teeb esimese kinomatograafi.

1897 – prantsuse kujur Auguste Rodin teeb skulptuuri “Victor Hugo”.

1900 – Roomas toimub Giacomo Puccini ooperi “Tosca “ esietendus.

1900 – sureb saksa filosoof Friedrich Nietzsche.

1900 – sureb iiri päritolu kirjanik Oscar Wilde.                         

1891 – Karl Fazer teeb oma esimese shokolaadipartii.

1893 – Henry Ford ehitab esimese auto.

1893 – maadeavastaja Fridtjof  Nansen alustab ekspeditsiooni Põhja-Poolusele.

1894 – alustab tööd Siberi raudtee.

1895 – avatakse Kieli kanal.

1896 – sureb rootsi keemik Alfred Nobel.

1896 – toimuvad esimesed kaasaegsed Olümpiamängud.

1898 – itaalia insener Guglielmo Marconi saadab raadiosignaale üle Inglise kanali.

1898 – Pariisis alustab tööd metroo.

1900 – Londonis hakkavd liikuma mootoritega bussid.

1900 – võetakse kasutusele kirjaklamber.

1900 – Pariisis avatakse metroo.

1881 –  Eestis elab 893 558 inimest

1882 –  sureb ühiskonnategelane Carl Robert Jakobson.

1882 –  sureb kirjanik ja arst Friedrich Reinold Kreutzwald.

1893 – ilmub Juhan Liivi jutustus “Käkimäe kägu”

1894 – ilmub Juhan Liivi jutustus “Vari”.

1884 –  Eesti Üliõpilaste Seltsi sini-must-valge lipu õnnistamine Otepääl.

1886 –  sureb kirjanik Lydia Koidula.

1897 – Eestis elab ~ 958 000 elanikku.

1889 – Mõisakülas sünnib tuntud naivistlik

kunstnik Jaan Oad.

1899 – sureb kunstnik Johann Köler.

1900 –  Aleksander Läte asutab Tartus esimese sümfooniaorkestri.

1900 –  sünnib balletmeister ja teatripedagoog Helmi Tohvelmann.

1901-1905

1900 – Planck avastab musta keha kiirgusseaduse.

1901 – Annie Jump Cannon jagab tähed nende  spektrite järgi OBAFGKM spektriklassidesse.

1902 – Guglielmo Marconi saadab raadiosignaale üle Atlandi. Inglise insener Oliver Heaviside teeb õige järelduse, et raadiolained peegelduvad kõrgematest õhukihtidest tagasi.  

1903 – saksa füüsik Johannes Stark avaldab arvamust, et Päikese energia tuleneb keemiliste elementide põlemisest.

1905 – ameerika astronoom ja matemaatik Percival Lowell ennustab üheksanda planeedi olemasolu.

1905 – Albert Einstein uurib fotoefekti, tõestab footoni kvantolemuse ja formuleerib erirelatiivsusteooria.

1905 – USA-s rajatakse Mount Wilsoni Observatoorium.

1905 – Ejnar Hertzsprung töötab HR duagrammi esimese versiooni kallal.

1901 – kinnitatakse Plancki, Boltzmani konstandid ja Avogadro arv.

1901 – vene kosmonautikateoreetik Konstatin Tsiolkovski avaldab raketi liiku-mise esimese teooria

1901 – antakse välja esimene Nobeli preemia.

 1901 – taimeökoloogia  kui teadusharu sünd.

1901 – Max Planck formuleerib kiirgusseadused.

1901 – itaalia leiutaja Guglielmo Marconi suutis tekitada Atlandi ookeani ületavad raadiolained, millega edastati informatsiooni.

1903 – vennad Wright’d ehitatavad esimese mootoriga propellerlennuki.

1903 – võetakse kasutusele habeajamismasin koos vahetatavate ziletiteradega.

1904 – Ernest Rutherford määrab Maa vanuse kasutades radioaktiivsete ainete lagunemise aega.

1905 – saksa füüsik Walther Hermann Nernst defineerib kolmanda termodünaamika seaduse.

1901 – Thomas Mann kirjutab novelli “Buddenbooks

1901 – sureb itaalia helilooja Giuseppe Verdi.

1901 – sünnib USA filmirežissöör ja multifilmide looja Walter (Walt) Disney.

1902 – ilmub Anton Tšehhov’i  näidend “Kolm õde”

1902 – prantsuse kujur Auguste Rodin teeb skulptuuride grupi “Romeo ja Julia”.

1902 – sünnib Leni Riefenstahl, saksa näitleja ja filmi-lavastaja, tegi palju propagandafilme Hitlerile.

1904 – Giacomo Puccini  kirjutab ooperi “Madame Butterfly”

1904 – ungari helilooja Ferenc Lehar kirjutab opereti “Lõbus lesk”.

1904 – uudistelehe Illustrated Mirror esikaanel ilmub esimene värvipilt.

1905 – Picacco loomingus algab “sinine periood”.

1901 – sureb Suurbritannia kuninganna Victoria.

1901 – Maybach ehitab esimese Mercedes  auto.

1902 – Austraalias saavad naised õiguse valida.

1903 – Henry Ford moodustab Ford Motor Company.

1903 –  tehakse esi-mene Harley-David-soni mootorratas

1903 – Inglismaal kehtestatake liikluse kiiruse ülempiiriks 20 miili  tunnis.

1903 – Münchenis avatakse Deutsches Museum.

1904 –  Prantsusmaal kehtestati ametlikult 10 tunnine tööpäev.

1905 – ülestõus vene sõjalaeval Potjomkin.

1905 – Alpides. Šveitsi ja Itaalia vahel avatakse Simploni

raudteetunnel.

1901 – 24. mail asutati Jalgrattasõitjate Selts, hiljem kujunes sellest Eesti Spordiselts Kalev.

1901 – 1911 pandi alus kergejõustiku,  ujumise, jalgpalli  ja sõudmise harrastamisele.

1902 – Tallinnat külastab Vene keiser Nikolai II

1902 – avatakse Amandus Adamsoni loodud “Russalka” mälestussammas.

1902 – Jakob Hurt õnnistab sisse Eesti Üliõpilaste Seltsi maja Tartus

1903 – Tallinnas alustab tegevust kunstnik A.Laikmaa  ateljeekool.

1905 –  ilmub Noor-Eesti I album,  milles G. Suits esitab liikumise kreeedo ”Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks”.

1905 – ESS Kalev hakkab   oma protikolle kirjutama vene keele asemel eesti keeles.

1906-1910

1906 – Karl Scdwarzschild töötab välja tähtede atmosfääri teooria alused.

1906 – W. Morgan näitab, et Linnuteel on spiraalstruktuur.

1908 – Henrietta Leavitt defineerib seose pulseeruvate tähtede heleduse ja perioodi vahel – Universumi kauguste skaala aluse

1908 – G.E. Hale leiab, et Päikese plekid on  tugeva magnetväljaga.

1908 – 30. juunil langeb Tunguska meteoriit, samal ajal on Londonis öösel  nii valge, et saab lugeda.

1910 – vaadeldakse Halley komeeti.

1906 – E. Rutherford tõestab, et alfa osakesed hajuvad õhus.

1906 – R.A. Fessender edastab esmakordselt sõnumi raadio teel.

1906 – L. D. Forest leiutab trioodi, mis võimendab elektrilisi signaale.

1907 – James Murray Spangler leiutab tolmuimeja.

1907 – võetakse kasutusele värvifotograafia.

1908 – L. Baekeland leiutab bakeliidi – esimese plastmassi.

1908 – H. Geiger ehitab loenduri

radioaktiivsete osakeste loendamiseks.

1908 – Geiger, Royds ja Rutherford tõeatavad, et alfa osakesed on He tuumad.

1910 – Th. Morgan näitab äädikakärbseid käsitlevas uurimuses, et geenid paiknevad kromosoomis lineaarselt.

1910 – tõestatakse kasvufaktorid taimedel.

1906 – sureb prantsuse kunstnik Paul Cezanne

1906  ilmub Maksim Gorki novell “Ema”.

1910 – Fr. Lehar kirjutab opereti “Mustlasparun”.

1909 – V. Kandinsky maalib esimesed abstraktsed pildid.

1910 – sündis Vene baleriin Galina Ulanova. Suri 1998.

1910 – sureb vene kirjanik Lev Tolstoi.

 

1906 – Londonis elab 4.5,  New Yorgis 4, Pariisis 2.7, Berliinis 2

ja Viinis 1.3 milj. inimest.

1906 – San Franciscos suur maavärin.

1906 –  USA-s ilmuvad müügile Kellogsi maisihelbed.

1907 – Rasputin saab suure mõjuvõimi Venemaa tsaari õukonnas.

1908 – Moodustati General Motors Corporation.

1908 – Londonis

toimuvad olümpiamängud.

1908 – võetakse kasutusele täitesulepead.

1909 – Suurbritannia hakkas esimese riigina maailmas maksma vanaduspensioni üle 70.a. kodanikele.

1906 – Tartu Vanemuise uue teatrimaja õnnitab sisse Jakob Hurt.

1906 – Eestlased löövad baltisakslasi Võru linnavolikogu valimistel ja saavad enamuse saadikukohtadest endale.

1906 – Paul Pinna juhtimisel asutatakse Tallinnas kutseline teater Estonia.

1906 – sünnib luuletaja Betti Alver.

1907 – Peterburis suri rahvusliku liikumise tegelane, folklorist ja keeleteadlane Jakob Hurt.

1908 – Tartus avatakse esimene paikkino Eestis.

1908 – Jakob Westholm sai loa oma eraalgkooli baasil progümnaasiumi kursusega poeglastekooli avamiseks.

1909 – alustab tööd Eesti Rahva Muuseum.

1909 – suri eesti keelemees, ajakirjanik ja muusikategeleane Karl August Hermann.

1909 – Tallinnas alustab tegevust Eesti Kunstiselts.

1910 – Tallinnas toimub VII üldlaulupidu.

1910 – Tallinnas avatakse Peeter I mälestusmärk, mis 1922.a maha võetakse.

1911-1915

1911 – Tartu Tähetornis alustab tööd 8-tolline Zeissi refraktor.

1911 – Maa läbib Halley komeedi saba. USA-s  müüakse “komeeditablette”, mis pidid neutraliseerima mürgiste gaaside mõju.  

1912 H. Leavitt avastab  seose tsefeiidide tõelise heleduse ja selle muutumise perioodi vahel, mida saab kasutada kauguste määramiseks.

1912 – V. Hess avastab kosmilise kiirguse.

1913 – Taanlane Ejnar Herzsprung ja ameeriklane Henry Norris Russel leiavad teineteisest sõltumatult seose tähtede heleduse ja temperatuuri vahel.

1914 – J. Franck ja G. Hertz kinnitavad eksperimentaalselt, et aatomite energiatasandid on kvanditud.

1914 – E. Hertzsprung määrab Suure Magalhaesi pilve kauguse kasutades tsefeiide.

1915 A. Einstein formuleerib üldrelatiivsusteooria.

1915 – W. Adams avastab esimese valge kääbuse, Sirius B.

1911 E. Rutherford uurib alfaosakeste põrkumist ning  esitab aatomi  ehituse planetaarse mudeli.

1911 – H. Kamerlingh-Onnes avastab ülijuhtivuse.

1912 A. Wegener esitab mandrite triivi hüpoteesi.

1913 – Fr. Soddy võtab kasutusele isotoobi mõiste.

1913 – N. Bohr esitab teooria, et aatomi energiatasandid on kvanditud.

1913 – W. Coolidge leiutab kuumkatood-röntgenitoru.

1913 – J. Stark avastab, et spektrijooned lõhenevad elektriväljas. Starki efekt.

1915 H. Ford ehitab traktori.

 

 

 

1911 R. Strauss kirjutab opereti “Roosikavaler”.

1913 – inglise näitekirjanik B. Shaw kirjutab teose “Pygmalion”.

1913 – Ch. Chaplin alustab filmide tegemist.

1915 New Orleansis alustab võidukaäiku Jazz.

 

1911 – R. Amundsen jõuab Lõunapoolusele.

1912 – Inglise polaaruurija R.Scott jõuab Lõunapoolkerale.

1912 “Titanic” läheb põhja.

1913 – võetakse kasutusele tõmblukk.

1913 – Prantsusmaal lõpetab tegevuse hoburaudtee.

1914 – avatakse Panama kanal. (ehituse algus 1904).

1914 – algab I Maailmasõda.

1914 – Venemaa pealinna nimi Sankt Peterburg asendatakse nimega Petrograd.

1915 – toimub esimene üle-Atlandiline telefonikõne.

1911 – Tartu Tähetornis alustab tööd 8-tolline Zeissi refraktor.

1911 – alustatakse  tennise mängimist  Tallinnas.

1911 – Pärnus alustab tegevust kutseline teater “Endla”.

1911 – Eestis elab ~       1 086 999 elanikku.

1912 Tartus sureb koolimees H. Treffner.

1912 Stockholmi olümpial  võidab hõbemedali maadleja Martin Klein.

1913 – “Hamleti” etendusega avatakse “Estonia” uus maja.

1913 – sureb legendaarne laevakapten Enn Uuetoa (Kihnu Jõnn).

1913 – sureb luuletaja Juhan Liiv.

1915 Tartu Ülikooli   varad evakueeritakse Venemaale sõja jalust ära.

1915 – sureb Th. Altermann,  üks kutselise Estonia teatri rajajatest, näitleja ja lavastaja.

1916 –1920

1916 Sir. Arthur Eddington uurib tähtede füüsikat ja formuleerib tähtede siseehituse teooria alused.

1916 K. Schwarzchild formuleerib musta augu relativistliku teooria

alused.

1917 100-inch teleskoop paigaldatakse Mount Wilsoni Observatooriumisse.

1917 A. Einstein formuleerib staatilise Universumi mudeli.

1917 – V. Slipher teeb vaatluste põhjal kindlaks, et enamuste galaktikate spektrites on punanihe.

1917 – A. Eddingtoni arvutuste põhjal selgub, et gravitatsiooni-energiast ei piisa tähtede poolt kiiratavaks energiaks. Midagi peab veel olema.

1918 – H.

Sharpley uurib Linnutee mõõtmeid (Päikese kaugust Galaktika keskmest) ja esitab Galaktika mudeli.

1918 – H. Sharpley mõõdab täheparvede kaugusi kasutades tsefeiide.

1919 täieliku päikesevarjutuse ajal kontrollitakse Einsteini relatiivsusteooria paikapidavust. (valguskiire paindumist Päikese gravitasiooniväljas).

1919 – A. Eddington ennustab punaste hiidude suurust   kasutades tähtede mudelite teooriat.

1919 – Mt. Wilsoni Observatooriumis paigaldatakse 2.5 m peegelteleskoop.

1920 – india astrofüüsik Meghnad Saha avaldab tööd ionisatsioonist tähtede atmosfääris.

1920 – Anderson, Michelson ja Pease määravad Betelgeuse diameetri kasutades interferomeetriat.

1920 – Harkins ja Eddington tõestavad, et  tähtede energia allikaks on vesiniku põlemine.

1920 – Shapley ja Curtis peavad maha suure debati Universumi mõõtmete ja struktuuri üle.

1920 – saksa astronoom M. Wolf esitab Linnutee struktuuri mudeli.

1920 – kaugete galaktikate spektris avastatakse punanihe.

1920 – E. Hubble identifitseerib üksikud tähed Andromeeda galaktika äärealadel.

 

1916 – Albert Einstein avaldab üldrelatiivsusteooria.

1916 – A. Einstein ennustab gravitatsioonilainete olemasolu.

1918 – leiutatakse ja võetakse kaustusele külmkapp.

1918 – F. Aston ehitab mass spektromeetri.

1919 – E. Rutherford tõestab, et prootonid on aatomituuma koostisosakesed.

1919 – F. Aston tõestab, et vesiniku põlemisel heeliumiks vabaneb tohutult energiat.

1920 – E. Rutherford ennustab neutronite olemasolu.

1917 –  I. Lenin kirjutab teose “Riik ja revolutsioon”.

1917 – sureb prantsuse kunstnik E. Degas.

1917 – sureb prantsuse skulptor A. Rodin.

1918 – sünnib ameerika pianist, dirigent ja helilooja Leonard Bernstein.

1918 – sünnib vene kirjanik A.Solženitsõn.

1919 –  jazz saab populaarseks ka Euroopas.

1920 J. Hašek alustas oma kultusromaani “Vahva sõdur Shveik” avaldamist.

Kestab I Maailmasõda (1914-1919).

1917 Sünnib John F. Kennedy (surn. 1963)

1917 Saksamaal suur näljahäda.

1917 – Chicago muutub maailma jazzi pealinnaks.

1918 – ülemaailmne suur gripilaine. Sureb 22 miljonit inimest.

1918 Hukatakse Nikolai II ja ta perekond.

1918 – lüüakse kokku I Maailmasõja kaotusi – 8.5 milj tapetut,

21 milj. haavatut,

7.5 milj. vangi ja kadunut,

232 058 milj. USD majanduslik kahju,

1918 – USA-s elab 103.5 milj. elanikku.

1919 Uraalides saab Koltshaki armee lüüa.

1919 – Ross ja Keith Smith   lendavad 135 tunniga Londonist Austraaliasse.

1919 – USA võtab vastu alkoholi keelustava seaduse.

1919 – J.W. Alcock ja A. W Brown lendavad 16 tunni ja 27 minutiga Newfoundlandilt Iirimaale.

1919 – Sureb USA 26. president Th. Roosevelt.

1920 – Versailles’ rahulepingu ratifit-seerimisega pandi alus Rahvasteliidule.

1920 – USA võtab vastu otsuse kärpida sisserännet.

1916 Alustavad tööd põlevkivikaevandused.

1917 Seoses Venemaa revolutsiooniga Peterburis on ka Eestis poliitliselt väga segane aasta.

1917 – toimuvad pidulikud aktused talurahva pärisorjusest vabastamise 100nda aastapäeva puhul.

1917 – alustab tegevust kirjanduslik rühmitus Siuru.

1918 – Eestis võetakse rahaühikuna kasutusele mark.

1918 Tartus asutatakse kunstühing “Pallas”.

1918 Üleminek uuele kalendrile.

1918 Eesti kuulutab ennast iseseisvaks.

1918 – Siberis on üle 90 eesti asunduse.

1918 – Berliinis sureb Rudolf Tobas.

1919 Vabadussõja aasta.  Tartus alustab tegevust kunstikool “Pallas”.

1919 – Tartu Tähetorni direktoriks saab esimene eestlane – Taavet Rootsmäe.

1919 – avatakse Tartu Ülikool.

1919 – ESS Kalev ehitas Pirita jõele 25 m ujula.

Peeti esimene Eesti Spordi  Kongress.

1919 – Eesti Asutav Kogu võtab vastu maaseaduse – kogu mõisamaa võõrandati.

1920 2. veebruaril kirjutatakse alla Eesti-Vene rahulepingule nn. Tartu rahule.

1920 Hakkab kehtima esimene põhiseadus.

1920 – Armaviris sureb eesti maadleja ja tõstja Georg Lurich.

1921-1925

1921 –  N. Saha formuleerib soojusliku ionisatsiooni võrrandi, mida kasutatakse tähtede spektrite interpreteerimisel.

1923  E. Hubble avastab tsefeiidid Andromeda udukogus ning kasutab neid Andromeda udukogu kauguse määramiseks.

1923  A. Fridman avaldab mittestaatilise (paisuva või kokkutõmbuva) Universumi teooria.

1923 – tehakse HR diagramm – seos tähtede massi ja heleduse vahel.

1924 – Harvardi Observatoorium avaldab Henry Draper’i kataloogi. (sisaldab andmeid 225 000 tähe kohta).

1924  spiraalsed udukogud – kauged galaktikad (M31 ja M33) lahutatakse tähtedeks.

1924 – E. Hubble määrab teiste galaktikate kaugusi kasutades tsefeiide.

1925  New Yorgis on päikesevarjutus,  eelmine oli seal nähtav 300 aastat tagasi.

1925 – V. Slipher näitab, et galaktikate spektrite punanihke ja nende kauguse vahel on seos.

1921 – Võetakse kasutusele RCA raadiovastuvõtja.

1921 – Stern ja Gerlach mõõdab aatomite magnetmomente.

1922  Suhkruhaigete raviks hakatakse kasutama insuliini.

1923 – Louise de Broglie esitab hüpoteesi, et niisugustel osakestel nagu elektronid võivad olla ka laineomadused.

1923 – ameeriklane J. Schick patendeerib esimese elektrilise habemeajamisaparaadi.

1924  Kasutatakse keemiliselt valmistatud putukamürki.

1924  Lennuk Z-R-3 ületab Atlandi ookeani.

1925  Valmib esimene LEICA kaamera.

1925 – Kirjutatakse alla Genfi protokoll lämmatavate ja mürkgaaside ning baktervahendite keelustamise kohta sõjas.

1921 – hukatakse vene luuletaja Nikolai Gumiljov, poetess Anna Ahmatova abikaasa.

1921 – inglise novellist John Galsworthy kirjutab “Forsytide saaga”.

1921  loodi BBC

1922  algab helifilmi võidukäik.

1922 – M. Gorki kirjutab teose “Minu ülikoolid”.

1923  USA helilooja G. Gershvin kirjutab “Rapsody in Blue”.

1923 – sureb tšehhi kirjanik J. Hašek.

1923 – New Yorgis Rivoli kinos näidatakse esimest korda helifilmi.

1924  B. Shaw kirjutab “Tagasi Metuusala juurde”. 1924  Ilmub Hitleri “Mein Kampf”.

1924 – sureb itaalia helilooja G. Puccini.

1925  valmib film “Soomuslaev Potjomkin”.

1925 – sünnib Margaret Thatcher, Suurbritannia peaminister aastatel 1979-1990.

1921  NEP poliitika Venemaal.

1922 – Moodustatakse NSVL.

1922 – Luksoris avastatake vaarao Tutanhamoni hauakamber.

1922 – USA raadiojaamad hakkatavad edastama reklaami.

1923  Tokyo maa-värin, hukkub 130 000 inimest.

1924  Chamonix´is toimuvad esimesed taliolümpiamängud. Pariisis suveolümpia-mängud.

1924  Paavo Nurmi võidab  neli medalit.

1924  Sureb V. Uljanov (Lenin).

1925  Charleston on populaarseim tants maailma tantsusaalides.

1925  Püstitatakse kiirusrekord 150.86 km/tunnis.

1925  Inglismaal on 1 654 000 raadiot.

1925 – USA piirab eurooplaste sisserännet, määratakse kvoot 164 000 inimest aastas.

1921 – Peeter Parikas ja Theodor Märska asutatakse osaühisus Estonia-Film.

1921 – Kadrioru lossis avatakse Eesti Kunstimuuseumiesimene näitus.

1921 – sureb rahvusliku skulptuuri  rajaja August Weizenberg.

1922  USA tunnustab Eestit kui iseseisvat riiki.

1922 – ehitati Eesti esimene normaalmõõdetega staadion – Kadrioru staadion.

1922  Tallinnas võetakse maha Peeter I monument.

1922 – Estonia Kontserdisaalis toimuvad esimesed maailmameistrivõistlused tõstmises. Eesti saab kolm maailmameistrit.

1922 – registreeriti Eesti Kirjanike Liit, mille esimeheks valitakse Fr. Tuglas.

1922 Eestis elab 1 107 059 inimest, neist linnades 25.8%, eestlasi on 87.7%, venelasi 8.2%.

1923 – ametisse astub K. Pätsi  koalitsiooni-valitsus.

1923  ilmub ajakirja “Looming” esimene number.

1924  K. Pätsi valitsus astub tagasi.

1924 – Tallinnas esilinastub Eesti esimene täispikk mängufilm “Mineviku varjud”.

1924  Pariisis võidavad medalid – Ed. Pütsep ja R. Steinberg maadluses, A. Neuland, H. Tammer tõstmises, A. Klumberg kümnevõistluses.

1924 – 1928 Ernst Idla juhendamisel tegutsenud võimlemisrühmade baasil kujuneb  Idla Võimlemisinstituut.

1925  võetakse vastu vähemusrahvaste kultuur-omavalitsuse seadus.

1925  Riigikogu kinnitab Eesti riigivapi.

1925 – Riigikogu võtab vastu seaduse, mis võimaldab senistel rentnikel ja asunikel saada maa pärisomanikeks.

1925 – Tallinnas avatakse politseikool.

1925 – Tallinnas Narva maanteel avatakse esimene elektriline trammiliin.

1926 – 1929

1926  rootlane Bertil Lindblad ja hollandlane Jan Oort avaldavad galaktikate pöörlemise teooria.

1927 – G. Lemaitre esitab paisuva Universumi teooria.

1929 E. Hubble mõõdab galaktikaväliste udukogude punanihkeid, mis näitavad Universumi paisumist.

1929 – Bothe ja Kolhorster teevad oletuse, et kosmiline kiirgus koosneb laetud osakestest.

1926 – H. Müller näitab, et röntgenkiirgus tekitab äädikakärbestel mutatsioone.

1926 – J. L. Baird ja teised leiutavad esimese töötava televisioonisüsteemi.

1926 – R. Goddard lennutab esimese vedelkütusraketi.

1926 – E. Shrödinger loob kvantmehaanika.

1927 – W. Heisenberg esitab määramatuse printsiibi.

1927 – Ch. Lindbergh lendab  üksinda

USA-st Pariisi.

1928 – võetakse kasutusele õhukonditsioneerid.

1928 – A. Fleming leiutab  penitsilliini.

1928 – H. Geiger ja W. Müller konstrueerivad “Geigeri loendaja”.  

1929  ilmub 14-s väljaanne “Encyclopaedia Britannica” .

1929  Bell teeb katsetusi värvitelevisiooniga.

1926 – 31aastaselt sureb tummfilmi filmitäht Rdolph Valentino.

1927  Ch. A. Lind-berg lendab üle Atlandi.

1928  USA helilooja G. Gershwin kirjutab“Ameeriklane Pariisis”.

1928  Disney’l valmib esimene Micky Mouse film.

1928 – G. Gershwin kirjutab teose “Ameeriklane Pariisis”.

1928 – M. Ravel kirjutab teose “Bolero”.

1928 – toimub Weilli ooperi “Kolmekrossiooper” esietendus.

1929 – tehakse kvartskell.

1926 – kogu maailmas on 27.57 milj. telefoni, neist 61% USA-s ja 27% Euroopas.

1926  NSVL-s elab 148, USA-s 115, Jaapanis 85, Saksamaal 64 ja Inglismaal 45 miljonit inimest.

1928  NSV Liidus alustatakse esimese viisaastakuga.

1928 – algab Sonja Heine võidukäik iluuisutajana.

1929  28. oktoobril variseb kokku USA börs. Algab üle-maailmne majanduskriis.

1926 – Tartus avatakse Vabadussild.

1926 – Tallinnas alustab tegevust tolle aja suurim kino Gloria Palace, alustab tegevust Ringhääling.

1926 – asutatakse Eesti Maapank.

1926 – Võrus avatakse Fr. Kreutzwaldi mälestussammas.

1926 – Tallinnas asfalteeritakse tänavaid.

1927 – “Ilmarines” valmivad esimesed teehöövlid.

1927 – Pärnus avatakse mudaravila.

1927 – Kurgjal avatakse C. R. Jakobsoni mälestussammas.

1927 Surevad A. Kitzberg, J. Luiga ja K. Türnpuu.

1927 – Tallinna Reaalkooli ees avatakse F. Sannamehe valmistatud mälestussammas Vabadussõjas langenud õpilastele ja õpetajatele.

1928 – toimub rahareform, kasutusele tuleb kroon.

1928 – Tallinnas toimub IX Üldlaulupidu.

1928 – Tallinnas toimub esimene autonäitus.

1928 – Eesti riigivanem Jaan Tõnnisson viibib Rootsi kuninga Gustav V 70. sünnipäeva tähistamisel Stockholmis.

1928 – “Estonia” teatris etendub eesti esimene algupärane ooper – Evald Aava “Vikerlased” .

1929 – Eestis hakkab kehtima meetermõõdustik.

1929 – sünnib Eino Baskin.      

1930 –1931

1930  Lowelli observatooriumis avastab C.W. Tombaugh planeet Pluuto.

1931 – eestlane B. Schmidt ehitab Hamburgi observatooriumis maailma esimese komavaba 14-tollise teleskoobi peegli.

1931 – K. Jansky avastab Linnutee raadiokiirguse.

1930 – 1934 – E. J. Öpik töötas külalisprofessorina Harvardi ülikoolis, USA-s.

1931 – Subrahmanyan Chandrasekhar tõestab, et valgete kääbuste mass peab olema suurem kui 1.4 Päikese massi.

1930 – J. Walter Reppe valmistab atsetüleenist siidniiti,  millest edaspidi tehakse kunstsiidi.

1930  Fotograafias võetakse kasutusele välklamp.

1931  A. Nieuwland avaldab meetodi sünteetilise kummi tegemiseks.

1931 – E. Lawrence konstrueerib esimese osakete kiirendi – tsüklotroni.

1931 – W. Pauli ennustab neutriino olemasolu.

1931 – Dirac, Oppenheimer ja Weyl ennustavad antiaine olemasolu.

1931 – sureb Thomas Alva Edison, kes oma elu  jooksul  sai ~1300 patenti.

 

 

 

1930  Marlene Dietrich mängib filmis “Sinine ingel”.

1930  Sureb vene maalikunstnik Ilja Repin.

1930 – sureb vene luuletaja Vladimir Majakovski.

1930 – sünnib iiri-šoti päritolu näitleja Sean Connery, kes saavutas maailmakuulsuse James Bondi mängides.

1931  C. Chaplinil valmib film “Suurlinna tuled”.

1930  Amy Johnson lendab üksinda Londonist Austraa-liasse, milleks kulub 19.5 päeva.

1930 – NSVL Liidus asutati Lenini orden.

1931  elanikke on: Hiinas 410, Indias 338, NSVL-s 168, USA-s 122, Jaapanis 75, Saksamaal 64 ja Inglismaal 46 miljonit.

1931 – New Yorgis saab valmis Empire State Building, nhoone, mis on 382 m kõrge, 102 korrust.

 

1930 – Tallinna elektrijaamas läheb käiku uus turbiin. Talllinnas on 120 km elektrijuhtmeid.

1930 – Kennelklubi organiseerib esimese koertenäituse Tallinnas.

1930 – Tartu Toomemäel avatakse mälestussammas Fr. R. Faelmannile.

1930 – peetakse esimesed lennuvõistlused, osaleb 10 lennukit.

1930 – vennad Ahto ja Kõu Walter sõidavad 133 päevaga purjekal Tallinnast Miamisse.

1931 – Riigikogu kinnitab uue valitsuse eesotsas K. Pätsiga.

1931 – hakkab ilmuma Eesti Entsüklopeedia.

1931 – liikluseks avatakse 88 km pikkune raudteelõik Tartu-Petseri ja 96 km pikkune lõik Rapla–Virtsu.

1931 – katsesõidu Tallinnast Türile tegi esimene Fr. Krulli tehases ehitatud vedur.

1931   välgust  süttib Oleviste kiriku torn.

1931 – ”Estonia”   kontserdisaalis  toimub A. Kapi oratooriumi “Hiiob” esmaettekane.

1932 - 1936

1932  Karl Jansky avastab kosmilise raadiokiirguse. Hakkab arenema raadioastronoomia kui teadusharu.

1932 – Lev Landau ennustab neutrontähtede olemasolu.

1932 – avastatakse asteroid Apollo.

1933 – Baade ja Zwicky teevad teoreetilise oletuse, et valge kääbuse kollaps viib neutrontähe tekkimisele.

1933 – Fritz Zwicky ennustab tumeda tundmatu aine olemasolu galaktikate gruppides.

1933 – Harlow Shapley uurib galaktikate jaotuse struktuuri.

1933 – IAU ametliku otsuse põhjal jagatakse taevas 88-ks tähtkujuks.

1935 – W. Baade ja Fr. Zwicky tõestavad, et supernoova plahvatuse tulemusena muutub tavaline täht neutrontäheks.

1932 – C. Anderson avastab kosmilisest kiirgusest  positroni.

1932 – H. Urey avastab deuteeriumi.

1932 – J. Chadwick avastab neutroni.

1932 – J. Cockcroft ja E. Walton pommitavad liitiumi kiirendatud prootonitega ja tekitavad esimese tehisliku tuuma-lagundamise.

1933 – Ernst Ruska leiutab elektronmikroskoobi.

1932 – Londonis hakkab tööle “London Philharmonic Orchestra”.

1932 – inglise kirjanik John Galsworthy saab Nobeli preemia kirjanduses.

1933  Berliinis toimub esimene natsistlik raamatuhävitamine, põletati umbes 25 000 raamatut.

1936 hakatakse trükkima pehmekaanelisi raamatuid, nn paperback’e.

1932  maailmas on kokku üle 30 miljoni töötu.

1932 – W. Braun alustab rakettide katsetamist sõjaväe jaoks.

1932 – Amalie Earhart lendab esimese naisena üksinda üle Atlandi.

1932 – Nõukogude Liidus alustatakse teise viisaastaku plaanide täitmist.

1933  USA-s lastakse vette esimene lennuki emalaev.

1933  Sakasamaal tuleb võimule Hitler.

1933 – Venemaal suur näljahäda.

1933 – Saksamaal Dachaus ehitatakse esimene koonduslaager.

1935 – õlut hakatakse panema plekkpurkidesse.

 

1932 – Moskvas kirjutatakse alla Venemaa-Eesti mittekallaletungi leping.

1932 – Tartus tähistatakse Tartu Ülikooli 300- aastast juubelit.

1932 – Los Angeleses toimuvad X Olümpiamängud.

1933 – Toimub X Üldlaulupidu.

1933 – pärast riigisisest võimuvõitlust saab võimule K. Päts.

1933 – jõuab lõpule A. H. Tammsaare suurteose “Tõde ja Õigus” ilmumine.

1937 – 1939

1937  Hans Bethe ja Carl von Weizsäcker formuleerivad tähtede energiaallika, termotuuma-reaktsioonide teooria.

1938 – Oppenheimer ja Serber teatavad, et stabiilse neutontähe jaoks on olemas massi ülempiir.

1938 – Fr. Zwicky vaatleb galatikate “cluster”-eid.

1938 – H. Bethe ja C. von Weizsäcker tõestavad, et tähtede tuumades toimuv CNO tsükkel on nende energia allikaks.

1939 – Otto Struve algatab McDonaldi Observatooriumi rajamise.

1939 – Oppenheimer ja Snyder ennustavad mustade aukude olemasolu.

1937 – W. Carothers patendeerib nailoni –

polüamiidkiudaine.

1937 – insuliini kasutatakse laialdaselt suhkruhaiguse raviks.

1937 – Perrier ja Serge teevad esimese tehisliku  keemilise elemendi, tehneetsiumi.

1937 – C. Carlson leiutab kserograafia.

1937  Focke ehitab helikopteri.

1938 – L. Meitner ja O. Frish väidavad, et neutronitega pommitamise katsetes on toimunud aatomituumade lõhustumine  ja postuleerivad massi muundumise energiaks

1939 – Igor Sikorsky konstrueerib helikopteri tööstusliku tootmise jaoks.

1939 – Teller, Szilard ja Einstein kirjutavad hoiatuskirja president Roosveldile.

1937 – valmib saksa helilooja Carl Orffi teos “Carmina Burana”.

1938  B. Goodman toob uue stiili jazzmuusikasse.

1937 – sureb Pierre de Coubertin, kaasaegsete olümpiamängude taaselustaja. Tema kirjutatud on ka olümpiatõotuse tekst.

1938 – Pariisis sureb vene laulja, bass Fjodor Shaljapin.

1939  ilmub ameerika kirjaniku John Steinbeck`i kuulsaim teos “Vihakobarad”.

 

1937 – Londonis alustab tegevust raadiojaam BBC.

1937 – valmib San Francisco Kuldvärava rippsild.

1938  sakslased annekteerivad Sudeedimaa.

1939  algab II Maailmasõda.

1939  Türgis toimub maavärin, 45 000 ohvrit.

1939 – müügile ilmuvad nailonsukad.

1939 – Teller, Szilard ja Einstein kirjutavad hoiatuskirja president Roosveldile.

1937 – Tallinnas avab uksed kohvik “Kultas”.

1937 – Helsingi MM-l saavad Eesti laskesportlased 8-st võimalikust esikohast 6.

1937 – Tartus pannakse nurgakivi Vanemuise teatri uuele hoonele.

1937 – valmib Türi raadiosaatejaama antennimast. Oma 197 meetriga on see tolleaja Baltimaade kõrgeim ehitus.

1937 – Tallinna Konservatooriumi juures alustab tööd lavakunstikool.

1938 – jõustub uus põhiseadus.

1938 – Kehras avatakse sulfaattselluloosi tehas.

1938 – asutatakse Teaduste Akadeemia.

1938 – sureb baltisaksa päritolu sordiaretaja krahv Friedrich  von Berg.

1938 – Paul Keres võidab Hollandis AVRO korraldatud suurmeistrite maleturniiri.

1939 – kirjutatakse alla Molotov-Ribbentropti pakt (23. aug.)

1939 – algab Punaarmee sissemarss Eestisse.

1940 – 1944

1941 – D. Maksutov töötab välja  uue teleskoobi peeglite süsteemi.

1942  N. Mayall ja J. Oort tõestavad, et Krabi udu on 1054. a. supernoova  jäänus.

1942 – mõõdetakse   Päikese raadiokiirgust.

1944  ennustatakse neutraalse vesiniku raadiokiirgust lainepikkusel 21 cm.

1944 – E.J. Öpik lahkub Eestist.

1944 – Walter Baade võtab kasutusele mõisted I populatsiooni ja II populatsiooni tähed.

1940  võetakse kasutusele elektronmikroskoop.

1941  G. Seaborg ja teised avastavad plutooniumi.

1942 – G. Beadle ja Ed. L. Tatum näitavad, et üks ensüüm tekitab ühe geeni.

1942 – Chicago ülikooli juures alustab tegevust tuumareaktor.

1942 – J. Atanasoff ja C. Berry konstrueerivad väikearvuti.

1943 – tõestatakse, et DNA on pärilikkust kandev aine, ehk geneetiline aine.

1943  Hofmann avastab LSD.

1944  W. von Braun teeb V-2 raketid.

1940  ilmub Hemingway teos “Kellele lüüakse hingekella”.

1941  ilmub Bertholt Brecht`i teos “Ema Courage”.

1941 – vene helilooja  Dmitri Shostakovitc kirjutab Leningradis blokaadis olles 7nda sümfoonia.

1941 – sünnib hispaania tenor Placido Domingo.

1943  ilmub saksa kirjaniku Bertolt Brecht`i teos “Galilei ellu”.

1943 – ilmub prantsuse kirjaniku A. Saint-Exupery teos “Väike prints”.

1941  Saksamaa tungib Venemaale, jaapanlased ründavad Pearl Harboris ameeriklasi.

1943 – vallutatakse Velikie Luki, milles osaleb Eesti Laskurkorpus.

1943 – toimub Tehe-rani kohtumine, kus määratakse muuhulgas ka Baltimaade saatus.

1943 – avatakse USA kaitseminis-teeriumi hoone Pentagon.

1944 – Varssavi ülestõus.

1944   6.juunil algab Liitlaste pealetung Normandias.

1940 – sureb A.H. Tammsaare.

1940   lõpeb baltisakslaste ümberasumine.

1940  21 juuni – riigipööre Eestis. Võimule saavad kommunistid.

1940 – 6. aug. Eesti võetakse vastu NSVL.

1941 – Eesti  pangad natsionaliseeritakse.

1941 – 7. juuli Saksa väed jõuavad Eestisse.

1941 – 31. aug. kogu Eesti on saksalaste poolt vallutatud.

1942 – Jaroslavlis loodi Eesti VSV Riiklikud Kunstiandsamblid.

1943 Tartu pommitamine venelaste poolt.

1944 – eestlaste suur põgenemine Läände.

1944 – lahingud Narva all. Suured Tallinna ja Tartu pommitamised Punaarmee poolt.

1944 – 24. nov. kogu Eesti on jälle NSVL liige.

1945 – 1946

1946  G. Gamov esitas Kuuma Universumi (Suure Paugu) teooria.

1946  Appleton avastab, et Päikese plekid kiirgavad raadiokiirgust.

1946 – J.  Hey avastab raadiokiirguse allika Cyg A.

1946 – alustab tööd Jodrell Bank raadioteleskoop.

1945  penicilliini  avastajad saavad Nobeli preemia.

1945  katsetatakse (16. juuli) ja lõhatakse Jaapanis aatomipomm (6. ja 10. august).

1946   Mauckly ja J. Eckert teevad esimese arvutusmasina ENIAC.

1946 – Harvardi Ülikooli keemikud sünteesivad hiniini, mida kasutatakse malaaraia raviks.

1945  G. Orwell kirjutab “Loomade Farmi”.

1945 – hävib Dresden.

1946 – Ilmub E.M. Remarque ”Arc de Triophe”.

1946 – naised hakkavad kandma bikiine.

1945  lõpeb II maailmasõda.

1945 – asutatakse ÜRO.

1945 – prantsuse naised said valimisõiguse.

1945 – tehakse valmis esimene elekrtronarvuti ENIAC

1946  itaalia naised saavad õiguse osaleda valimistel.

1946  toimub Nürnbergi protsess.

1945 – algab põlevkivi intensiivne kaevandamine.

1945 – Eestis on 854 000 elanikku.

1945 – toimub esimene sõjajärgne  küüditamine.

1946 – Tallinnas toimub Teaduste Akadeemia esimene sõjajärgne istung.

1946 – L. Koidula põrm maetakse Metsakalmistule.

1946 – Tartu Tähetorn läheb ENSV Teaduste Akadeemia alluvusse.

1946 – sünnib Priit Pärn, tuntud animafilmide tegija.

1947 – 1949

1947  Mount Wilsoni observatooriumis avatakse pidulikult 200-inc (5m) teleskoop. Tollel ajal maailma suurim.  

1948 – G. Gamov ja teised esitavad universumi Suure Paugu teooria.

1948 – Alper ja Hermann   ennustavad kosmilise foonkiirguse olemasolu.

1948 – Bondi, Gold ja Hoyle esitavad stabiilse Universumi teooria.

1948 – Päikesel on hiigelsuur plekk, pindalaga 18 miljardit ruutkilomeetrit.

1949 – F. Hoyle kasutab esimesena sõna “Suur Pauk”.

1949 – Fr. Whipple võtab komeetide iseloomustamiseks kasutusele termini “määrdunud lumepall”.

1947  Belli laboratooriumis USA-s tehakse esimesed transistorid.

1947  üleheli-kiirusega lendude algus.

1947 – D. Gabor esitab hologrammide teooria.

1948  Liverpooli sadamas hakkab tööle radarisüsteem.

1948 – J. Bardeen, W. Brattain ja W. Stockley leiutavad transistori.

1949 – 2-astmeline rakett “Bumper” lendab 393 km kõrgusele.

 

1947 – Maria Callas debüteerib ooperis “Cioconda” Verona osas.

1948  New Yorgis lavastatakse C. Porteri muusikal “Suudle mind, Kate”.

1948 – sünnib inglise helilooja Sir H. L. Webber.

1949 – sureb Norra kirjanik Sigrid Undset.

1947 – USA-s alustab tegevust Luure keskagentuur (CIA).

1947  Thor Heyerdahl  seilab 101 päevaga Peruust Polüneesiasse, nn Kon-Tiki ekspeditsioon.

1948 – mõrvatakse india poliitik Mahatma Gandhi.

1948 – Palestiinas luuakse Iisraeli riik.

1948 – USA Kongress eraldab Euroopa taastamiseks 5.3 miljardit  USA dollarit

1949  NSVL lõhkab oma aatomipommi.

1949 – asutatakse NATO.

1947 – Tallinnas XII Üldlaulpidu.

1947 – algab kolhooside moodustamine.

1947 – alusab tööd Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut.

1948 – Eestis on 103 sovhoosi ja 439 kolhoosi.

1948 – Tallinnas alustab tegevust Riiklik Vene Draamateater.

1948 – avatakse  Pirita Jahtklubi.

1949 – suur küüditamine.

1949 – Eestis on 115 sovhoosi ja 3007 kolhoosi.

1949 – valmib Kohtla-Järve Soojuselektrijaam.

1949 – sureb näitleja ja lavastaja Paul Pinna.