Muistsete eestlaste tähistaevas

Vanal ajal oli astronoomilistel vaatlustel  praktiline eesmärk - Päikese ja tähtede käigu järgi määrati aega ning orienteeruti ilmakaarte suhtes, eriti merel. Seega oli tähistaevas nii kompass, kalender kui ka kell.

Ametlikus astronoomias kasutatakse põhjataeva tähtkujudel muistsest kreekast pärinevaid nimetusi. Vanade kreeklaste kujutluses elasid taevas jumalad ja vägimehed, kelle kombed ja harjumused sarnanesid maapealsete inimeste elulaadiga. Kohtab ka ehteid, töö- ja tapariistu ning erinevaid loomi. Kõikide tähtkujudega kaasnevad müüdid, miks üks või teine  persoon/asi on taevasse pandud. Tähtkujud on omavahel müütidega seotud – nii on kreeklaste tähistaevas nagu omaette ühiskond oma sisemise seotuse ja reeglitega.

Ametlikus astronoomias on nii põhja- kui lõunataevas jagatud 88 tähtkujuks, millest 36 on põhjataevas ja 52 lõunataevas. Otsus võeti vastu 1922. aastal IAU vastava komisjoni poolt, aga täpsed  piirid pandi paika 1930. aastal.

Tähtkujud.jpg

Tähtkujude jaotust taevas.

Muistsed eestlased olid head tähistaeva tundjad, nad on nime andnud 27 tähtkujule ja taevasele nähtusele.

Eestlaste tähtkujude nimed on võetud igapäevasest elust ning nad on seotud tööga, enamasti põllutööga.

Tunti planeete ja nende liikumist - neid nimetati “rändavateks tähtedeks”.

Komeete nimetati „sabaga“ ehk „hännaga tähtedeks”.

Hale-Bopp.jpg

Eestis oli 1997 aastal hästi vaadeldav Hale Boppi komeet.

MsNaught.jpg

2007. aastal sai Lõunapoolkeral vaadelda McNaught’i komeeti.

Väga hästi teati Kuu liikumise seaduspärasusi ning faaside vaheldumist.

Kuu lähedale jäävat heledat tähte või planeeti nimetati “Kuusulaseks”.

Kui hele täht oli Kuu ees, siis oli oodata häid aegu, sest “peremees-Kuu” otsis “sulast”. Kui Kuu käis heleda tähe järel, siis oli oodata halbu aegu, sest “sulane” käis “peremehe” järel, otsis tööd. Kuu faaside järgi seati oma igapäevast elu.

Kahanev Kuu – külvati kõike, mis kasvab maa sisse. Kasvav Kuu – külvati kõike, mis kasvab maa peale. Rohkesti oli muidki reegleid, millal lõigata tarbepuitu, millal pügada lambaid jne. jne.

Planeedid olid “liikuvad/hulkuvad tähed”.

Veenus - võis olla nii eha- kui ka koidutäht. Sama nimega tundsid Veenust paljud teisedki rahvad. Leedulastel on Veenusega seotud sama uskumus nagu eestlastel Kuuga - kui aasta alguses oli Veenuse ees täht, siis tuli hea aasta, kui järel, siis halb majandusaasta.

Käesolevas esituses on tähtkujude illustreerimiseks kasutatud mitmeid täheatlaseid:

Hevelius esitleb tähtkujusid.jpg

- Johannes Hevelius (1611-1687) oli saksa-poola astronoom, uuris Kuu libratsiooni ja kraatreid, avastas neli komeeti, aga astronoomia ajalukku on ta läinud kui seitsme uue tähtkuju kirjeldaja. Koostas täheatlase Firmamentum Sobiescianum, sive Uranographia“, mis valmis 1687 aastal, kuid ilmus 1690 aastal.

Gravüüril on kujutatud hetk, kui Hevelius esitleb astronoomia muusa Uraniale oma uusi tähtkujusid. Paremas käes on tal Kilp (Scutum) ja vasakus Sekstant (Sextans). Vasakul allservas tulevad Heveliuse poolt moodustatud uued tähtkujud: Sisalik (Lacerta), Rebane koos kinni püütud hanega (Vulpecula), Jahikoerad (Canis Venatici), Väike Lõvi (Leo Minor), Ilves (Lynx). Pildil on ka kolme peaga Kerberus (Cerberus), mis hiljem astronoomide poolt kustutati, kuid ülejäänud seitse tähtkuju on siiani kastuses.

- Johann Elert Bode (1747-1826) oli saksa astronoom, kes 1801. aastal publitseeris Berliinis täheatlase „Uranographia“, kus on nii tähtkuju moodustavate tähetede positsioonid kui ka tähtkuju kunstiline kujutis. Nendest joonistustest sai inspiratsiooni shoti päritolu „kunskirjutaja“ Alexander Jamieson (1782-1850), kes joonistas tähtkujud uuesti üle ja neid jooniseid on kasutatud täheatlases „Urania’s Mirror“, mis ilmus 1822 aastal.    

- John Flamsteed (1646-1710) oli inglise astronoom, kes koostas täheatlase, kus oli ~3000 tähte, Kuningliku Astronoomiaühingu esimene astronoom (First Astronomer Royal). Koostas täheatlase „Atlas Coelestis“, mis avaldati posthuumselt 1729 aastal.

blob

Käesolev ülevaade baseerub Tartu Ülikooli Tõraveres asuva observatooriumi peahoone seinal oleva muistsete eestlaste tähtkujusid kujutaval kivimosaik-kaardil. Kaardi valmistas Eesti mererandadest korjatud kivikestest kunstnik Lagle Israel aastatel 1962 kuni 1964.