|
Suuruste skaala IIKoostas: Teadur, MSc Tiit Sepp 1. McNaughti komeet loojumas Vaikse ookeani taha. Kuu paremal.
Pilt: ESO/H.H.Heyer
link: https://www.eso.org/public/images/img_4937/
Chicxulubi meteoriidikraater Yucatani poolsarel (vaadatuna ISSilt) on üks suurimaid Maal. 66 miljonit aastat tagasi maale kukkunud 14 km läbimõõduga meteoriiti peetakse üheks dinosauruste väljasuremise katalüsaatoriks. Ülemisel pildil piirkonna gravitatsioonianomaaliate kaart, mis näitab hästi kraatri kuju (valge joonega on tähistatud rannajoon).
Ülemine pilt: USCG, Kanada Kosmoseagentuur
Alumine pilt: Tim Peake/ESA/NASA
Kuu põhjustab Maal mitmeid loodusnähtus, millest üks vaatemängulisemaid on tõusud ja mõõnad. Mont Saint Micheli kloostrilinn Prantsusmaal on üks tuntumaid paiku maal, kus tõususid ja mõõnasid imetleda saab. Üleval vasakul vaade mõõna ajal, paremal vaade tõusu ajal ja Suurel pildil ESA Pleiades’i sateliidiga tehtud vaade kus on hästi näha tõusude ja mõõnade poolt mõjutatud piirkondi.
Pildid: CNES 2012/Astrium Services/Spot Image
Päikese magnettormid põhjustavad pooluste lähedal Maa atmosfääris virmaliste teket. ISS-i astronaut Tim Peake tegi just sellise pildi virmalistest Briti saarte kohal
pilt: ESA/NASA
5. Ühed suurimad „elusad” objektid mida kosmosest Maale vaadates näeb on atollid. Pildil näeb Vaikse ookeani lõunaosas paiknevat Niau atolli, mida pildistas 2005. aastal ESA Proba satelliit.
Pilt: SSTL läbi ESA
Lingid: link
6. Suurimad kettad, mis Maal tekivad kuuluvad orkaanidele, hiiglaslikele troopilistele tormidele,
kus võib tuule kiirus ulatuda pea 300 km/h. Pildil 2003. aasta septembris USA idarannikut laastanud orkaan Isabel.
pilt: NASA
7. Maal tekitavad suurimaid gaasi ja toluplahvatusi atmosfääri vulkaanid. Pildil 2010. aastal Euroopa lennuliikluse seiskanud Eyjafjallajoekull ja tema tolmupilve levik. Suurel pildil Eyjafjallajoekulli tolmupilv vaadelduna ESA Envisatiga ja väikesel Vulkaani purse nähtuna maapinnalt.
Pildid: suur: ESA, CC BY-SA 3.0 IGO
8. Maal hoolitsevad värvide mängu eest rohked fütoplanktoni liigid, kelle levikut lõuna Atlandi ookeanis jälgis 2012 aasta alguses ka ESA Envisat
pilt: ESA, CC BY-SA 3.0 IGO
9. Initegevus jätab Maale sageli väga ühtlase struktuuri jäljed, pildil on näha Põllumaade
kasutamine Keiserlikus orus (Imperial Valley) Kalifornias.
Pilt: JAXA/ESA
10. Vähese valgusreostusega kohtadest on paistab Linnutee eriti majesteetlikult üle kogu
taevasfääri. Ületaevapilt ESO ALMA teleskoopide juurest.
pilt: Y. Beletsky (LCO)/ESO
11. Sarnaselt galaktikatele moodustavad ka saarestikud sageli kompaktseid struktuure. Pildil
Bissagose saared guinea-Bissau rannikul
pilt: USGS/ESA
12. Kärg või võrkstruktuuride leidmiseks ei pea vaatama kaugele, piisab kasvõi Euroopa poole vaatamisest.
Pilt: Thomas Pesquet/ESA/NASA
|

| Veebruar 2021 | | E | T | K | N | R | L | P |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
9 |
10 |
11 |
12 |
13 |
14 |
15 |
16 |
17 |
18 |
19 |
20 |
21 |
22 |
23 |
24 |
25 |
26 |
27 |
28 | |
Täna algas Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi osalusel korraldatav astrobioloogia suvekool, mille fookuses on ESTCube’i-taolise...
Suvel võib observatooriumis kohata veelgi rohkem säravate silmadega noori kui tavaliselt: observatooriumi suveakadeemia toob kokku õ...
|