Suuruste skaala II

Koostas: Teadur, MSc Tiit Sepp

blob
1. McNaughti komeet loojumas Vaikse ookeani taha. Kuu paremal.
Pilt: ESO/H.H.Heyer
link: https://www.eso.org/public/images/img_4937/



blob
2. Meteoriidikraater
Chicxulubi meteoriidikraater Yucatani poolsarel (vaadatuna ISSilt) on üks suurimaid Maal. 66 miljonit aastat tagasi maale kukkunud 14 km läbimõõduga meteoriiti peetakse üheks dinosauruste väljasuremise katalüsaatoriks. Ülemisel pildil piirkonna gravitatsioonianomaaliate kaart, mis näitab hästi kraatri kuju (valge joonega on tähistatud rannajoon).
Ülemine pilt: USCG, Kanada Kosmoseagentuur
Alumine pilt: Tim Peake/ESA/NASA
lingid: link1; link2
blob
3. Looded
Kuu põhjustab Maal mitmeid loodusnähtus, millest üks vaatemängulisemaid on tõusud ja mõõnad. Mont Saint Micheli kloostrilinn Prantsusmaal on üks tuntumaid paiku maal, kus tõususid ja mõõnasid imetleda saab. Üleval vasakul vaade mõõna ajal, paremal vaade tõusu ajal ja Suurel pildil ESA Pleiades’i sateliidiga tehtud vaade kus on hästi näha tõusude ja mõõnade poolt mõjutatud piirkondi.
Pildid: CNES 2012/Astrium Services/Spot Image
Lingid: link1, pilt1, pilt2
 
blob
4. Virmalised
Päikese magnettormid põhjustavad pooluste lähedal Maa atmosfääris virmaliste teket. ISS-i astronaut Tim Peake tegi just sellise pildi virmalistest Briti saarte kohal
pilt: ESA/NASA
Lingid: link




pilt5_Proba_captures_the_Niau_atoll_in_French_Polynesia.jpg

5. Ühed suurimad „elusad” objektid mida kosmosest Maale vaadates näeb on atollid. Pildil näeb Vaikse ookeani lõunaosas paiknevat Niau atolli, mida pildistas 2005. aastal ESA Proba satelliit.

Pilt: SSTL läbi ESA

Lingid: link

  

 

blob
6. Suurimad kettad, mis Maal tekivad kuuluvad orkaanidele, hiiglaslikele troopilistele tormidele,
kus võib tuule kiirus ulatuda pea 300 km/h. Pildil 2003. aasta septembris USA idarannikut laastanud orkaan Isabel.
pilt: NASA
Link: link
 

 

blob
7. Maal tekitavad suurimaid gaasi ja toluplahvatusi atmosfääri vulkaanid. Pildil 2010. aastal Euroopa lennuliikluse seiskanud Eyjafjallajoekull ja tema tolmupilve levik. Suurel pildil Eyjafjallajoekulli tolmupilv vaadelduna ESA Envisatiga ja väikesel Vulkaani purse nähtuna maapinnalt.
Pildid: suur: ESA, CC BY-SA 3.0 IGO
Lingid: link1, link2 (väike: David Karnå)
 




blob
8. Maal hoolitsevad värvide mängu eest rohked fütoplanktoni liigid, kelle levikut lõuna Atlandi ookeanis jälgis 2012 aasta alguses ka ESA Envisat
pilt: ESA, CC BY-SA 3.0 IGO
Lingid: link
 




blob
blob
9. Initegevus jätab Maale sageli väga ühtlase struktuuri jäljed, pildil on näha Põllumaade
kasutamine Keiserlikus orus (Imperial Valley) Kalifornias.
Pilt: JAXA/ESA
Lingid: link 




blob
10. Vähese valgusreostusega kohtadest on paistab Linnutee eriti majesteetlikult üle kogu
taevasfääri. Ületaevapilt ESO ALMA teleskoopide juurest.
pilt: Y. Beletsky (LCO)/ESO
Lingid: link




blob
11. Sarnaselt galaktikatele moodustavad ka saarestikud sageli kompaktseid struktuure. Pildil
Bissagose saared guinea-Bissau rannikul
pilt: USGS/ESA
Lingid: link



blob
12. Kärg või võrkstruktuuride leidmiseks ei pea vaatama kaugele, piisab kasvõi Euroopa poole vaatamisest.
Pilt: Thomas Pesquet/ESA/NASA
Lingid: link




logo

Oktoober 2019
ETKNRLP
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
Viimased uudised
astrobioloogia suvekool

Väikesatelliidid toovad kokku noored teadlased ja tippeksperdid

Täna algas Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi osalusel korraldatav astrobioloogia suvekool, mille fookuses on ESTCube’i-taolise...

suveakadeemia, teadusmaleva avamine 2018

Suveakadeemia täidab noorte suve põneva praktikaga 

Suvel võib observatooriumis kohata veelgi rohkem säravate silmadega noori kui tavaliselt: observatooriumi suveakadeemia toob kokku õ...